Umbes seitse nädalat veel ja ongi käes SEB Tallinna Maraton! Paras aeg tehtud tööle pilk peale visata.

2050 kilomeetrit ja 200 tundi

Täpselt 2050 km olen käesoleva aasta jooksul sporti tehes läbinud. Sellest joostes veidi üle 900 ning jalgrattaga pea 1100 km. Tundub palju? Tegelikult ei ole. Kuigi – terve eelmise aasta jooksul lippasin kokku 1021 km, mis on umbes-täpselt sama palju kui poole 2017. aastaga. Võib öelda, et mahud on märgatavalt kasvanud 

Postituse avapildilt (ülal) on näha, kuidas jooksu- ja jalgrattatreeningutele kulunud aeg on aastate jooksul muutunud, allolev pilt kõneleb eelmise ja jooksva aasta võrdlusest.

Võrdlus 2016. ja 2017. aasta treeningute jaotumisest (Other – selle aasta seljavigastusest taastav treening)

Viimased kaks histogrammi näitavad hästi, et sel aastal olen “huupi lahmimise” asendanud mõtestatud treeninguga – lõviosa mahust moodustab aeroobne jooks. Jumal tänatud, et 2017. aasta pilt selline välja tuli… muidu oleks küll praegu häbi olnud.

Jooksutehnikat lihvides – maratoniprogrammi ühistreening Kadriorus. Foto: Janek Oblikas

Teine koormustest läbitud!

Lõppude lõpuks sain pikalt planeeritud koormustesti tehtud – esimest korda elus jooksulindil. Spordimeditsiini Sihtasutuse “Kompleks D” terviseuuringu käigus sai peale koormustesti tehtud ka vereanalüüsid, uuringud ja igasugu põnevad protseduurid 

Jooksulindile hopp!  Allikas: gifriftic.com

Jep, nagu juba mainisin – seekord tuli jooksulindile ronida!

Algus oli kohmakas, tasakaalutunnetus oli täiesti paigast ära. Olukorraga harjudes hakkas jalgade liigutamine järjest rohkem jooksmist meenutama ning testi lõpuks sain isegi käed tugedest lahti lastud  Põhimõtteliselt nägi üritus välja nii: juhtmed külge, mask pähe ja jooksulindile. 3-minutiliste intervallidega suurendati lindi kiirust ja minul tuli joosta nii kaua kui kästi. Või siis pigem nii kaua kui vastu pidasin  Vahepeal võeti näpust verd ja kontrolliti enesetunnet. Lihtne? No ei tea…

Pump on hea ja kopsud töötavad hästi!

Teostatud uuringute, s.h. test koormusrajal jooksmise protokolli järgi koos gaasiainevahetuse parameetrite mõõtmistega ning laktaadi väärtuste määramisega kapillaarverest, alusel esines koormustestil väga hea koormustolerantsus, hea südame töö ökonoomsuse näitaja ja väga hea taastumise kiirus. Kompleksuuringu tulemuste põhjal tegemist ealiselt väga hea aeroobse võimekusega ja väga hea ventilatoorse võimekusega. Laktaadi väärtuste analüüsi ning O2 tarbimise tulemuste põhjal soovituslik aeroobne treening – jooksmine pulsisagedusega 145 – 165 x/min.

Dr Meelis Vainu, Spordimeditsiini SA

VO2max tasemeks mõõdeti 70. Pole paha… arvestades, et norm on 55. Lävepulsid – aeroobne lävi 149-150 l/min, anaeroobne lävi 166 l/min. Garmini spordikell pakub nendeks vastavalt 155 ja 172. Polegi väga hullu.

Tarkus kõrva taha ja trenni!

Just – trenni! Seitsmest nädalast 4 tulevad korraliku andmisega, nende vahele üks taastav nädal ning enne maratoni lasen mahtusid alla. Ja siis tuleb see pull ära teha!

Senimaani aga tarbin rauapreparaati, timmin Garmini pulsitsoonid paika ja üritan kõigest väest tervena püsida!

Võistlustest olen ka vahepeal tublisti puhanud, sest suvel on nädalavahetustega muudki peale hakata  Liiga kaua ei või ka võistluspausi pidada – tuleval nädalavahetusel on Võsul Südasuve Maraton. Poolik distants on täpselt paras katsumus.

Aitäh kõigile toetajatele ja pöidlahoidjatele! 

Janar valmistub SEB Tallinna maratonil läbima 42,2km kolmest tunnist kiiremini. Teda on treenimisel aitamas Ahto Tatter Sparta spordiklubist.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.