Suvel on jooksuriietuse valik imelihtne, kuid talvel keerulisem, sest me kardame külma ning hirmul on suured silmad. Talvel on oluliselt kergem liiga palju riideid selga panna ning jooksuringilt naastes tõdeda, et oli paha ja vastik. Riietumise kogemused tekivad loomulikult ainult joostes ja erinevaid variante proovides, kuid alati on mõistlik nõu pidada nendega, kellel ses osas rohkem kogemust. Rääkisimegi Erik Aibastiga, Nike müügijuhiga, et aru saada, mida sageli kasutatud termin „kihiline riietumine“ talvise jooksuriietuse juures ikkagi tähendab.

Talvisel jooksuriietusel on lühidalt kolm eesmärki: kaitsta ilmamõjude eest, hoida kehatemperatuuri optimaalsena ning võimaldada mugavat liikumist. Nende eesmärkide teenistuses jooksuriietuse erinevad kihid ongi ning igal kihil on siinjuures erinev roll.

Kihiline riietus on vajalik selleks, et liikumine oleks võimalikult kerge, et riided takistaks jooksmist võimalikult vähe.

ESIMENE EHK KÕIGE ALUMINE KIHT peab toime tulema higistava kehaga. Higistamine tähendab keha loomulikku termoregulatsiooni, kuid märja naha või märgade riietega jooksmine ei ole kõige mõnusam tegevus. Alumise kihi eesmärgiks on seega nahka kuivatada ning higi keha pinnalt eemale juhtida.

Siinkohal tulevadki mängu tehiskiududest valmistatud kangad. Looduslik materjal on vastu keha küll kõige mugavam, kuid loodusliku kiud imab kahjuks vett. Seetõttu muutuvad märjaks saades looduslikust materjalist valmistatud riiete omadused.

Spordiriiete kangas on seevastu valmistatud tehiskiududest materjalidest, mis ei ima vett ning juhivad niiskust kehast eemale. Lisaks on aluskiht tavaliselt struktuurse pinnaga, mistõttu õhk pääseb särgi all paremini liikuma. Sellise särgi all liikuv õhk kuivatab keha, mis talvel, külmade temperatuuridega on ülioluline.

Alumiseks kihiks sobib enamasti pikkade käistega suvine jooksusärk, külmemate ilmadega ka soe spordipesu.

TEISE KIHI EHK VAHEKIHI roll on optimaalse kehatemperatuuri hoidmine. Kui hoonetes aitavad temperatuuri hoida seinas paiknevad soojustusmaterjalid, siis riietumisel on isolaatoriks õhk. Selleks, et aluskihi ja vahekihi vahel oleks rohkem õhku, on teise kihi aluspind karestatud. Selline aluspind tekitab õhukanaleid, mis aitavad ka külmaga keha soojust hoida.

Karestatud kangast nimetatakse fliisiks, tõenäoliselt leiab sellise pusa või dressipluusi iga jooksja kapist. Fliiskanga struktuuris on vahed, kusjuures, mida väiksem on kanga valmistamiseks kasutatud kiud, seda rohkem on kangas nn. kiukambreid ja seda paremini hoiab selline riietusese sooja.

KOLMANDA, KÕIGE PEALMISE KIHI eesmärk on kaitsta jooksjat väliste ilmaolude ehk tuule ja vee eest. Ka pealmine kiht on valmistatud tehiskiududest, kuid need asetsevad seal teisiti, ruudukujuliselt ja tihedalt, mis muudab konkreetse riietuseseme tuule- ja veekindlaks. Siinjuures tuleb eristada veekindlaid materjale vetthülgivatest.

Kõige tuntuim materjal, mida kasutatakse veekindlate riiete valmistamiseks, on Gore-Tex. Sellest tehtud jooksuvest või dressipluus peaks laskma läbi kehast eemalduva higi, kuid mitte laskma läbi veepiisku. Miks? Lihtsustatult: veepiisk ja higipiisk on erinevate omadustega.

Vetthülgiva materjali omadused on mõnevõrra teistsugused, mistõttu sellisest materjalist valmistatud jooksuvest või dressipluus sobib kuni 1,5-2 tundi kestvateks jooksutreeninguteks, pikemate treeningute korral võiks eelistada veekindlaid materjale.

Riiete valik on loomulikult alati väga individuaalne, me kõik talume külma ju erinevalt. On neid, keda võib talv läbi näha palja peaga jooksmas ja on neid, kes võtavad talvised jooksuriided juba septembris kasutusse. Ent riietuse valik sõltub talvel ka jooksukiirusest. Mida kiiremini sa liigud, seda rohkem toodab keha sooja. Liikudes jooks-kõnniga või aeglaselt, võiks seljas olla rohkem kihte ja võisteldes vähem.

Kuigi me räägime talvise jooksuriietuse puhul kolmest kihist, siis vahel piisab ka kahest kihist. Kui on külm aga kuiv, piisab esimesest ja teisest kihist, kui on soe aga märg, piisab esimesest ja kolmandast kihist. Kolme kihi vajadus tekib seega alles siis, kui on külm ja märg, kuid loomulikult, inimesed on erinevad.

Kuna keha külmetab rohkem kui jalad, pole vööst allpool sama palju riideid vaja. Tavaliselt piisab seal kahest kihist: pesust ja pükstest. Ilmade külmenedes on pükste osas kaks võimalust: tõmmata jalga paksemast kangast talvised jooksupüksid või kasutada suviste jooksupükste all pikka aluspesu. Milline variant paremini sobib, sõltub juba konkreetsest jooksjast. Talvised jooksupüksid pakuvad tuule ja vee eest paremat kaitset, kuid kasutades suviseid jooksupükse ka talvel, saad hakkama vaid ühe püksipaariga. Suvistele pükstele võid tuulekindluse suurendamiseks peale tõmmata ka lühikesed jooksupüksid või -seeliku.

Vaatamata sellele, milliseid pükse kasutada, peaks sokid jalas olema suvistest erinevad, kõrgemad, mis kataks kinni ka Achilleuse kõõluse. Suvised, madala kannaosaga sokid võiks jääda suvekuudesse.

Jooksuriietusest rääkides ei saa mööda minna ka kinnastest ja mütsist. Suurem osa soojusest eraldub ju keha katmata pindadelt ehk teisisõnu, ilma mütsita joostes jahtub ka keha kiiremini. Kinda valik on taas kord väga individuaalne, kuid Eestimaa heitlik ilm võib tähendada seda, et talvel võib vaja minna mitut eri paksusega kindapaari, millest külmema ilmaga jooksmiseks sobivad kõige paremini käpikud.

Nii nagu suvel tuleb ka talvel arvestada nn. 10 kraadi reegliga. Kui sa lähed jooksma, siis peaks riideid olema nii palju nagu 10 kraadi soojema ilmaga rahulikult jalutades vaja läheks. Nullkraadise temperatuuriga joostes pane selga riided, mis pluss kümnega jalutades piisavad oleks. Keha toodab joostes märkimisväärselt sooja, seda tuleb ka riietuse valikul arvesse võtta. Seetõttu võiks jooksu esimesel kilomeetril ollagi natuke jahe. Kui sul on juba esimese kümne minutiga selg märg, panid ilmselt liiga palju riideid selga.

Kui joostes tunned siiski, et riideid sai palju selga, võid näiteks pealmise kihi ehk dressipluusi taskud lahti teha, sedasi paraneb riiete ventileerimisvõime ja keha jahtub.

Sama oluilne, kui on õige riiete valik jooksmisel, on ka kuivade riiete selga panemine jooksu järgselt. Kui sa enam ei liigu, jahtub keha kiiresti ning on oht külmetada. Seetõttu tuleks peale trenni võimalikult ruttu kuiv särk selga saada.

Kokkuvõtteks. Talvise jooksuriietuse valikul eelista spetsiaalselt sportimiseks mõeldud riideid, pane selga 2-3 erinevate omadustega riietekihti ning ära pane end liiga paksult riidesse.