Misasi on negative split? Selles sõnaühendis pole õigupoolest midagi negatiivset – tegemist on sellise maratonijooksuga, kus oled võimeline teise poole esimesest kiiremini jooksma.  Õigupoolest on see enamus maratoonarite jaoks nn. soovituslik tempovalik, mis peaks garanteerima parima lõpuaja. Kui suudad maratoni teises pooles esimesega võrreldes natuke kiirendada ja ei jookse ennast esimese poolega kinni, siis peaks ka kogutulemus parem tulema. See on teooria ent kui paljud meist targemate juttu enne tõe pähe on võtnud?

Uurisime viimase SEB Tallinna maratoni tulemusi, et näha kui paljud jooksjad selleks tegelikult võimelised olid.  Tuli välja, et paganama vähe – 188 jooksjat 1553-st lõpetanust ehk keskmiselt 12% maratoonaritest. 

Maratoni teine pool oli esimesest keskmiselt 12 minuti võrra aeglasem ning ei olnud mingit vahet, kas tegemist oli naise või mehega, noore või vanaga.

Ent – tähelepanu, tähelepanu! Mida kiiremini joosti, seda väiksem oli esimese ja teise poole vaheline erinevus (nii minutites kui protsentides). 

Koguni veerand neist jooksjatest, kes finisheeris SEB Tallinna maratonil ajaga alla kolme tunni, olid võimelised maratoni teise poole esimesest kiiremini jooksma.

Seega – mida kiiremini sa jooksed, seda targemini sa oskad joosta ja tempot valida. Või hoopis – mida targemini sa jooksed ja tempot valid, seda kiiremini sa jooksed? Võta nüüd kinni, kumb see õige on . . .