Eesti võistluskalendrisse on tasapisi lisandumas tavapärasest mõnevõrra erinevaid võistlusi.  Kõrvemaal korraldati esimene Eesti Maastiku Maraton, Tartus on juba teist aastat toimunud värvijooks ning Ida-Virumaal Staadionimaraton.  Eriliste jooksuvõistluste ritta võib lisada ka detsembri esimesel nädalavahetusel Vändras toimuvad Mispo Talvemaratoni – tegemist ainsa jooksuvõistlusega Eestis, kus on kolmel järjestikusel päeval võimalik joosta maratoni.  Või poolmaratoni.

Rääkisime võistlusest selle peakorraldaja Joel Tintsiga, kes üks Eestis enim maratone läbinud mees – hetkel neid koos 146. 

Kust siis tuli selline mõte – korraldada mitmepäevane üritus, kus igal päeval kavas samad distantsid?

„Mõte korraldada mitmepäevane üritus tekkis kolm aastat tagasi, kui osalesin samalaadsel jooksul Poolas Bydgoszczis.  Eks selliseid mitmepäevaseid võistlusi on maailmas teisigi, aga meil Eestis ju ei ole,“ kommenteeris Talvemaratoni sünnilugu Joel Tints.

Kui mullu oli Talvemaraton veel kahepäevane, siis sel aastal on kavva lisandunud ka kolmas päev.  Kogu võistlus saab alguse reedel, 4. detsembril. Selleaastane võistlus on kolmepäevane, et teha Venemaalt, Lätis ja Soomest Vändrasse jooksma tulemine odavamaks, selgitas Joel Tints. 

„Paljude jooksjate jaoks on kulude pool siiski väga oluline,“ täpsustas võistluse peakorraldaja.  „Siin on võimalik ühe reisi sisse mahutada kolm maratoni.“  Eks see on ka üks põhjuseid, miks näiteks Venemaalt on Vändrasse tulemas kaks bussitäit jooksjaid. 

Suuri uuendusi Joeli sõnutsi võrreldes eelmise aastaga (peale päevade arvu) ei ole.  Stardiaeg ja –koht on samad, mis eelmisel aastal.

„Ka raja osas muutusi pole, ohutuse mõttes on valitud võimalikult väikese liikluskoormusega rada ja teedeületamised on eraldi tähistatud,“ lisas Tints.  Ristmikel on väljas ka reguleerijad.

Ent millega peab jooksja, kes soovib mitmel järjestikusel päeval maratoni joosta, arvestama?

„Järjestikustel päevadel on tavajooksjal päris raske maratoni joosta,“ vastas Joel Tints.  „Organism ei taastu nii kiiresti ja ka jalad on enamikul kanged peale maratoni läbimist.  Tuleks võtta rahulikult ja hoida ennast.  Ultrajooksja ei pea millegi erakorralisega arvestama.  Tavaline maratoonar peaks arvestama paljude asjadega, mis kaasnevad 42,2 km läbimisega.“

„Soovitan esimesel päeval vähemalt pool tundi hetkevormist aeglasemalt joosta,“ kõlas peamine soovitus tempovaliku kohta. „Peamised probleemid, mis võivad tekkida on villid ja ka jalgevahe ärahõõrumine.  Selle vastu tuleks kasutada korralikult vaseliini ja mitte seda häbeneda.“

Mullu osales Mispo Talvemaratonil enam kui 200 jooksjat, neist 34 läbisid maratoni kahel järjestikusel päeval.

„Kõik lõpetajad, kes jäävad ööbima Vändrasse on oodatud ka laupäeva õhtul Vändra Kultuurimajas toimuvale maratoni afterparty’le,“ lisas võistluse peakorraldaja.  Kolmepäevane hooaja lõpus toimuv jooksuvõistlus annab võimaluse hooajale vabamas õhkkonnas joon alla tõmmata.  Kas Contra sulest sünnib Talvemaratoniks järjekordne maratonilauluke ning millal on kavas välja anda maratoniteemaliste laulude plaat, selle jättis Joel hetkel saladuseks.

Foto: Jan Õiglane.