Oska hinnata mugava saapa väärtust – just nii võiks võtta kokku A&T Spordi kogenud müügiprofi Lauri Koorti esimese soovituse.  Ebamugav saabas võib hea sõiduelamuse rikkuda, kuigi oled suuskadesse investeerinud sadu eurosid.  Enne suusavarustuse valikut loe seega läbi spetsialistide soovitused.  Kui sul jäi kahe silma vahele artikkel „Kuidas valida suuski – 10 tähtsamat soovitust suuskade valikul“, siis heida sellele pilk peale siin.

1. Suusavarustuse valik algab sobivaima saapa leidmisest

„Kui on vastatud küsimus – kas otsitakse klassika- või uisusuuska – siis siirdume esmalt hoopis suusasaabaste juurde. Minu isiklik arvamus on – sul võivad all olla raketid, kuid kui su saabas on ebamugav, siis sellest pole kasu. Kui sind kuskil midagi häirib, siis ei loe absoluutselt, kui hästi sul suusk libiseb või peab või kas kepid painduvad läbi või mitte. Sul on ebamugav. Saabas on täpselt vastu sinu jalga ja sa tunned seda igal sammul.“

„Seetõttu tuleks leida kõige mugavam saabas – inimeste jalad on erinevad – ja selleks tuleb proovida einevaid saapaid.  Üldine reegel on – mida odavam saabas, seda pehmem ja mugavam ta on. Kallimal saapal on ära võetud kõik voodrid ja pehmendused, seal on oluline jäikus ja kergus.“ 

„Suusatamisel ei ole põrutavat momenti, seetõttu seal ei ole olulised samad omadused, mis jooksujalatsis.  Ent inimeste jalad on erineva laiuse ja kõrgusega, mida tuleb ka saabast valides arvesse võtta. Näiteks osadel saabastel läheb lukk saapa pealt, mis on kõrge jala puhul ebamugav ning tuleb valida saabas, mille lukk läheb külje pealt.“

Suusasaabaste valik võib võtta silme eest kirjuks - varu sobivaima leidmiseks aega!

2. Klassika või uisk?

„Saapa puhul on tehnika – uisk või klassika – loomulikult oluline.“

„Uisusõidu puhul on kõige olulisem saapa jäikus.  Uisustiiliga sõites tõukad külje peale ja vajad hüppeliigesele tuge.  Tõuke hetkel oled kogu keharaskusega ühe jala peal.  Oluline on ka see, et tald läbi ei vajuks. Tõuge käib läbi kanna ning jalg ei tohiks suusasaapa sees liikuda. Mida stabiilsemalt jalg seal sees on, seda parem on kontroll suusa üle.“ 

„Kallimatel saabastel on voodrit vähem ja saabas seetõttu jäigem.  Kallistel saabastel võib ka terve tald olla valmistatud kergest ja jäigast süsinikkiust.“

„Klassikasaabas liigub otse ning jalg ülevalt toestust ei vaja. Klassikasaapal on oluline see, et tagumine osa – kannaosa – oleks hästi jäik.  Odavamatel klassikasaabastel on vooder paksem, mis teeb saapa ka mugavamaks.“

„Saapa puhul on ka combivariant täiesti hea – sellega on võimalik sõita nii uisku kui klassikat.  Saapamaailmas on asi natuke lihtsam kui suusamaailmas.“

3. Kui palju peab suusasaapas ruumi olema?

„Saabas võiks olla pool numbrit suurem, see on oluline just klassikasaapal, kuna seal käib samm üle jala – kui jalg läheb maha, siis jalg läheb ju laiemaks.  Samuti, jalg sees ka liigub mõnevõrra.  Kui saabas on liiga väike, võivad küüned maha tulla, kuid ei saa ka liiga suur olla, kuna siis hakkab kand liikuma ja hõõrub ära.“ 

„Varbad peavad saama natuke liikuda, siis liigub ka õhk paremini ringi, mis hoiab jala rohkem soojas.  Võistlussaapad samas väga soojad pole.“

„Vanasti räägiti, et saapa sisse peab jääma villase soki ruumi -- unustage ära villane sokk!  Villasel sokil on kaks halba omadust. Esiteks, seda ei panda paljale jalale – üks sokk alla ja teine peale, kuid nende vahel tekib tavaliselt hõõrdumine. Teiseks, villane sokk läheb märjaks ja jalg hakkab külmetama.“

"Villane sokk suusasaapa sees - EI," manitseb Lauri Koort A&T Spordist

4. Suusasaabas peab suusast vähem vastu

„Suusasaapa eluiga on natuke lühem kui suusa oma.  Kõige hullem asi suusasaapale on suvi, kuna need on tehtud ikka talvise kliima jaoks.  Suusasaapad ei hinga ehk kui neid kasutatakse suvel rullsuuskadega sõitmiseks, siis see kulutab neid päris palju.“

„Saabas võib suvise sõitmise korral ka ühe aastaga läbi minna.  Vaid talvel saabast kasutades peavad need loomulikult kauem vastu.  Loomulikult – saabaste eest tuleb hoolt kanda ja need puhtad hoida.“

Salomoni SNS süsteemi klambrid

5. Klambrid vali saapa järgi

„Klambrivalik on imelihtne ja see tuleb saapa järgi. Tänapäeval kasutatakse põhimõtteliselt kahte klambrisüsteemi, üks on Salomoni SNS süsteem ja teine Rottefella NNN süsteem.“ 

„Kui saabas on välja valitud, siis soovitaks suuska, millel on nn. NIS-plaat – see on suusale fikseeritud musta värvi plaat, kuhu klambrid lähevad peale ilma kruvideta.  Salomoni suuskadel kasutatakse teistsugust süsteemi, mille puhul tuleb klambrid suusale kinnitada kruvidega.  Ilma kruvideta klambri fikseerimine annab selle võimaluse, et saad vajadusel klambrit ümber tõsta ja sellega suusa surveala muuta – klambrit ümber paigutades muutub ka raskuskese, mis mõjutab pidamist-libisemist.“

Suusakepi valikul saab määravaks harrastaja pikkus

„Suusakepi valik on kõige lihtsam.  Mida pikem on suusataja, seda jäigem võiks suusakepp olla.  Pikema kepi juures on võimalus, et see läbi vajub, suurem. Suusakepi teeb jäigaks (ja kergeks) selle valmistamiseks kasutatud süsinikkiud.  Ent mida rohkem süsinikku suusakepp sisaldab, seda kallim ta ka on.“ 

„Uisustiiliga sõites võiks suusakepi pikkus olla 90% suusataja pikkusest, klassikalist tehnikat kasutades 85%.  Imitatsioonikepp ehk see, millega lumevabal ajal metsavahel joostakse, on lühem ehk 75% sinu kehapikkusest.“

„Loomulikult tuleb arvesse võtta ka suusataja tehnikat – pikema kepiga on hea pikka tõuget teha, kuid sagedust mitte.  Seetõttu, kui suusataja ülakeha väga tugev pole, siis võiks valida lühema kepi.“

Täpse pidamisala määramine on suusavalikul ülioluline

Suusalihv on oluline

„Suusa põhjale saab teha mustri – lihvi – mis sobib konkreetsetele ilmaoludele. Mustreid on tuhandeid ja kui sul on sobiv muster õige suusa all, siis määre pole enam nii oluline.  Kõikidel võistlussuuskadel on lihv põhja all, kuid odavamatel suuskadel ei pruugi olla.  Ent lihv on ka tavalisel suusal ühel hetkel paratamatu – määrides suuski floormääretega, saab ka suusapõhi kahjustatud.  Varem või hiljem tuleb ka see kahjustatud pind suusal ära võtta, seda enam, kui suusa põhi on täkkeid ja kraapse täis.“

Kõik Eesti suusavõistlused leiad Marathon100 kalendrist siit.