Tegin Tamperes toimunud veteranide kergejõustiku MM-võistlustel poolmaratoni stardipauku oodates aega stardialal jalutades parajaks. Vastu jalutas üks härrasmees. Minust pea poole vanem. 85aastane. Kõndimisel kasutas kepi abi. Oli samuti end poolmaratonile kirja pannud. Oli oma vanusegrupi ainus võistleja ning rõõmustas juba ette, et kui suudab 21,1 km kolme tunniga läbida, saab kaela kuldmedali. Varem oli heitnud vasarat ja visanud oda, nüüd otsustas poolmaratoni proovida. Veteranide MMvõistlustel.

Vasaraheitest poolmaratonini on päris pikk samm. Sel korral oli see samm liiga pikk ning härrasmees kuldmedalit kaela ei saanud. Kõndis kepile toetudes tagasi kesklinna.

Küll sai poolmaratonis igati teenitud kuldmedali 90aastane Angelo Squadrone Itaaliast. Jah, lugesid õieti, 90aastane. Ka tema oli oma vanusegrupi ainuke võistleja, kuid erinevalt ülalnimetatud ameeriklasest suutis itaallane 21,1 km läbida. Aega kulust tal küll kolm ja pool tundi, kuid tõenäoliselt polnud viltuse torniga Pisa linnast pärit Angelole aeg üldsegi oluline.

Mulle oli aeg oluline, kuid kolmeringilise võistluse esimesel ringil suutsin vaevu endast kümme aastat vanemate tempos püsida. Iga tiitlivõistluste osaleja pidi särgile kinnitama kaks numbrit, ühe rinnale ja teise seljale. Igal rinnanumbril, ka neil, mis paiknesid selja peal, oli toodud võistleja vanusegrupp. Sedasi nägingi, et jään kiiruses alla nii 55aastasele kui 60aastasele jooksjale.

Minu vanusegrupis, 50-54 aastaste meeste seas võitis Simon Baines Suurbritanniast tulemusega 1.11.34. Viis aastat vanemate seas võideti vaid minuti võrra nõrgema tulemusega. Kiireim 70aastane jooksis poolmaratoni 1.26ga. Nemad ei olnud endised vasaraheitjad, vaid elupõlised jooksjad.

Neid, kel oli Tamperes eesmärgiks endast parim välja pigistada, oli väga palju. Heitsin stardipauku oodates pilgu maha. Vaatasin, millega veteransportlased jooksevad. Minu vahetus läheduses oli ligikaudu 15 jooksjat, neist kümnel olid jalas Nike Vaporflyd või Alphaflyd, mis igati maailmarekordiväärilised jooksutossud on. Kui sul on eesmärgiks endast maksimum anda, peab kõik seda toetama, ka jooksutossud.

Päev varem olin Tampere kesklinnas asuval Ratina kergejõustikustaadionil. Staadion paiknes linna keskuses, kõige suurema kaubanduskeskuse kõrval. Kas sa kujutaks ette, et Tallinnas asuks kergejõustikustaadion Viru keskuse kõrval? Vist mitte. Kuid lagritsamaal on selline asi võimalik, sest sport on seal au sees.

Jõudsime staadionile siis, kui parasjagu oli käimas M35 vanusegrupi takistusjooks.3000 meetrit takistust. See ala, mida Kaur Kivistik enne maratonile spetsialiseerumist harrastas. M35 vanuseklassis oli kulla hind takistusjooksus 9.09. Ei ole üldsegi mitte paha aeg. Tegelikult isegi väga hea aeg. Veteransportlase jaoks.

M70 vanuseklassi takistusjooksu finaal, foto: Alex Rotas Photography

Takistusjooksus oi M35 vanuseklassis rajal kaheksa võistlejat, neist viimane oli suurest India riigist. Ilmselt oli ka tema endine vasaraheitja. Või oli lihtsalt Tamperesse sattunud, kui siin veteranide tiitlivõistlused toimusid. Takistusi ületas külg ees.Tehnika meenutas mõnevõrra pool sajandit tagasi kõrgushüppes kasutatud rulltehnikat. Rullis kõhuga üle takistuse. Veetakistus oli kõige keerulisem. Kui ülejäänud võistlejad astusid veetakistust ületades esmalt takistusele ja seejärel tõukasid ennast üle vee või nii kaugele, kui võimalik, siis hindu sai igal ringil täiesti märjaks. Vesi oli takistuse vahetus läheduses ju päris sügav ning kui ka selliseid takistusi rulltehnikas ületada, oledki järgmisel hetkel üle põlve vees.

Õnneks sai ka selle mehe võistlus ühel hetkel läbi ja näha sai palju võitluslikumat ala, 4x100 meetri teatejooksu. Esimeses jooksus oli rajal kuus tiimi. Kolm neist olid vanusegrupist N70-74, kaks vanuses 75-79 ning üks neljaliikmeline naiskond koosnes 80+ vanuses sportlastest. Pole nii põnevat jooksuvõistlust tükk aega näinud. Lõpusirgel üritas teisel kohal olnud britt liidripositsioonil olnud soomlastele järele jõuda. Lõpuks läks vaja fotofinišit, mis tõestas, et kuldmedalid vanusegrupis N70-74 läksid soomlastele. Mõne sajandikulise edumaaga.

Naisveteranide 4x100 meetri teatejooks, foto: Alex Rotas Photography

Soomlased võtsidki lõpuks enim medaleid. Täiesti arusaadav, sest toimusid ju võistlused Soomes, mistõttu kohalikud olid stardis igal alal.

Eestlased tegid veteranide kergejõustiku Mmil samuti väga hea tulemuse, medalitabelis jäädi napilt esikümnest välja. Esikümnesse kuulusid sellised suured spordiriigid nagu USA, Suurbritannia, Saksamaa, Poola, Prantsusmaa, Itaalia, jt. Rõõm oli tõdeda, et Eesti veteransport on tõusuteel.

Ka Eesti koondises oli mitmeid, kelle tulemused ja sportlik pikaealisus on hämmastav. Muidu ei oleks võimalik veteranide kergejõustiku maailmameistrivõistlustel ameeriklaste, brittide, sakslastega nagu võrdne-võrdsega konkureerida. Loodame, et siinsete veteransportlaste eeskuju on nakatav ning nad suudavad panna liikuma ka teisi inimesi.

Tamperes nähtu on igatahes motiveeriv ja inspireeriv. Enam kui 4500 veteransportlast üksteisest pooleteise nädala jooksul mõõtu võtmas. Seljas dressid, millel oma riigi sümboolika.

Veteranide tiitlivõistlused toimuvad ka lähiaastatel Eestile käega katsutavas läheduses. Tuleb vaid silmad lahti hoida ning registreerimistähtaegu mitte maha magada. Omalt poolt soovitaks osa võtta just staadionialadest, sest staadionimelu on tänaval jooksmisega võrreldes midagi hoopis muud. Nagu ka võimalus võistleda vahetult teiste omavanustega.

Lõpetuseks üks väike anekdoot kuulduna sealsamas Tamperes. Naine jalutab väikse lapsega. Laps ütleb; „Emme, näe jooksja tuleb.“ Jooksja jõuab mõnevõrra lähemale ning teda on selgemalt näha. „Ei ole jooksja, vana mees on,“ täpsustab laps …

Kõik fotod: Facebook,Alex Rotas Photography

Poolmaratonil startinud eestlaste tulemusi (koos kohtadega nende vanusegrupis) näed Marathon100 veebist SIIT.