Esialgu plaanisin selles postituses Rae Run suvejooksust kirjutada, kuid kahjuks selle starti ma ei jõudnudki, jäin hoopis haigeks... Haige olen harva, maksimaalselt korra aastas ning sedagi talvel. See aasta pole mul isegi nohu olnud, aga just suvel võttis viirus mind rajalt maha. See tõi kaasa ka nädalase sundpuhkuse treeningutest, et pärast haigust saaks keha veel täielikult taastuda.

Varasemalt olen palaviku möödudes kohe järgmine päev treeningutega alustanud, sest haigus on ju möödas – palavikku enam pole! Kuid siin hoidis treener mu jooksusoovi tagasi ja rõhutas, et kõigepealt peab täielikult taastuma – palavikuga haiguse möödudes ei tohi veel 2-3 päeva jooksma minna. Parem kaotada 1-1,5 nädalat kui hiljem tüsistuste või tõsisema haigusega võidelda, pealegi üldtreenitus nii lühikese ajaga ei kao. Nädalast treeningpausi polnud mul ikka väga ammu olnud, ka enne projekti käisin ju 3-5 korda nädalas trennis. Ilmselt oli nädalane paus eelmise aasta novembris peale põlve artroskoopiat, kuid isegi siis pidin kohe harjutuste ja võimlemisega alustama.

Pärast nädalast pausi kartsin, et esimestel jooksudel on jalad kanged ja pulss laes. Tegelikult oli vastupidi, tundsin end üllatavalt hästi ja võisin rõõmustada, et tervis on tagasi ning treeningud võivad jätkuda. Järgmine start on plaanis Võsul – Võsu Südasuve Challenge 10 km. Rada on profiililt tasane ning tundub nagu hea isikliku rekordi rada. Eelmine aasta jooksin 10km ajaga 46 min 35 sek, kuid rekordiks on 43 min 55 sek aastast 2016. Sel ajal õppisin Portugalis ülikoolis ning suure osa vabast ajast veetsin matkates, joostes või jõusaalis. Ideaalis tahaks selle aja ikkagi üle joosta, mis arvestades eelmiseid võistlusi võiks ju olla täiesti reaalne. Selleks ajaks pole pea 1 kuu võistelnud ka, nii et jalad juba kibelevad!

Triin valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta ning teda juhendab Toomas Tarm.

Fotod: Mallor Malmre