Ohtudest, mugavusest ja kangelastest
Novembri alguse sombune pühapäevahommik. Sooja on vaid kraad üle nulli ja tuul on vastikult tugev. Kell hakkab kaheksa saama, on üsna hämar. Äsja hommikusöögi lõpetanuna sätin ennast jooksma minema. Mitte väikesele ringile, vaid korralikule – 42,2 ehk täismaratoni pikkusele virtuaaljooksule. Ega ma väga eesootavtest tundidest mõelda ei taha. Aga täna on mul põhjust joostes mõtiskelda kangelase ja kangelaslikkuse üle. Tagasihoidliku sörgi koos kulgevad mõtted omi radu.
Kangelaste temaatikale on tähelepanu tõmmanud supervõimete teemaliste filmide küllus viimastel aastatel, mis on tulvil kiiret jooksu, hüppeid, koreograafilisi võitlustseene. Ilmselt ei teki ka väikestel lastel neid stseene nähes tunnet, et see võiks olla päriselt. Ometi juhtub ka päris kangelastegusid - Christopher McDougall alustab oma raamatut “Natural Born Heroes”(2016ndal aastal eesti keelde tõlgitud kui “Kangelasena sündinud”) erinevate juhtumite kirjeldamisega, kus tavalised inimesed on sooritanud inimvõimeid ületava teo. Erinevates ohuolukordades on nad oma laste või ka lihtsalt kaasinimese päästmiseks liigutanud suuri raskusi, hüpanud, sukeldunud… Autor arvab, et meis kõigis on peidus kangelane. Mis küll on tänapäeval oht, mille kaitseks on vaja kangelast?
Olen jõudnud umbes kümnendale kilomeetrile. Tuul piitsutab vihma näkku. Jooksen parasjagu kruusateel. See on loike täis ja pehmeks vettinud ja parasjagu jõudis jäine vesi ka mu jalatsid läbi leotada. Noh, pole maailmalõpp aga vastik ikkagi…
Maailma Tervishoiu Organisatsioon peab arvet suurimate ohtude üle inimeste tervisele ja elule. Sellise arvepidamine alguseks sai 2002. aastal valminud mahukas uuring mida nüüd jätkuvalt edasi arendatakse. Enneaegse surma põhjuseid on erinevaid, kuid üks suurimaid just arenenud riikidele on ülekaal, mis on tingitud vähesest liikumisest, mis omakorda on tingitud mugavusest. Ja kui natuke mõelda, siis on just mugavuse suurendamisele sihitud tuhandete firmade igapäevane töö. Kust küll leida supervõimetega kangelane, kes meid mugavusest lahti raputaks?
Käsil on kahekümnes kilomeeter. Kuni siiani olid käed enam-vähem kuivad püsinud – jope varrukad juhtisid alla nõrguva vee randmete juurest maha – siis nüüd on tuul teise nurga alt puhudes kindad läbi leotanud. Ja nii hakkavadki käed külmetama. Veel üks ebamugavus juures. Aga ma jätkan oma tagasihoidlikku sörki.
Fotol üks Rein Pärna poolt läbitud virtuaaljooksudest
Mugavust ei saa ilmselt üht korda peletada. See on sama raske kui kaalu langetamine, kus ülemäärane isu tuleb igal viimsel kui söögikorral ületada – erinevalt suitsetamisest loobumisest, mida parimal juhul vaid korra peab tegema. Mugavuse ületamine on samasugune korduv tegu, mitte pelgalt jutt või mõte. Eneseületus. Eriline tegu. Kumb siis on õigupoolest kangelane - kas see, kellel on supervõimed, kes on selleks kõvasti trenni teinud, kellele selle eest korralikult makstakse, kes naudib avalikkuse tähelepanu, au ja kiitust. Või hoopis see, kes ilma spetsiaalse ettevalmistuseta, omast vabast tahtest, oma kulu ja kirjadega, tagasihoidlikult ja tähelepandamatult oma tegusid sooritab?
Kolmekümnendaks kilomeetriks on ka püksid läbimärjad. Kere on tormijope all soe, kuid käed ja jalad külmetavad. Energia on täitsa otsas – imen üksteise järel kaks geeli sisse ja söön müslibatooni. Hakkab natuke parem. Saan pisut tempot tõsta, et soojem hakkaks. Üks batoon jääb veel avariiolukorra tarbeks. Õnneks see taskusse jäigi. Juba ongi käsil neljakümnes kilomeeter. Olen väsinud ja üsna janune, sest joogivesi on jääkülm ja mul endal on ka külm. Kaks kilomeetrit veel – kallis kodutalu juba paistab – aga see pagana vahemaa väheneb nii aeglaselt. Lõpuks astun üle uks tuppa. Soe söök ja jook ootavad. Saan puhata. Oh kui hea tunne.
Meie keskel oli üks mees, kes oli tõepoolest eneseületuse kangelane. Ta hakkas jooksmisega tegelema hilja, aasta enne viiekümnendat eluaastat. Järgneva kolmekümne aasta jooksul läbis ta 641 maratoni, neist viimase mõni nädal enne surma. Ta oli suur viruaaljooksu fänn – mistahes ilmaga ületas mugavuse ja tegi pikki tunde kestva sörgitiiru. Tegi midagi sellist, mida Eestis keegi veel pole suutnud.
See mees oli Rein Pärn. Meie aja kangelane, kes seljatas sadu kordi mugavuse.
Reinu maratoni virtuaaljooksu Eestis enim maratone läbinud mehe auks võttis ette 50 jooksjat. Reinu maratoni virtuaaljooksu tulemusi näed Marathon100 andmebaasist SIIT:
Avafotol Rein Pärna 500s maraton.