Õige tempo valik on maratoni jooksmisel kõige suurem ja sagedasem viga.  Igaüks meist jookseb oma tempoga, kuid tempoga eksitakse vaatamata sellele, kui kiired me oleme.  Seetõttu analüüsis Marathon100 mulluse SEB Tallinna maratoni tulemusi ja võrdles neid samade jooksjate kuu aega varem joostud poolmaratoni tulemustega.  Värske poolmaratoni resultaat on ju maratoni tulemuse prognoosimisel kõige adekvaatsem.

Jagasime kõik mullusel maratonil osalejad nelja rühma:

1. Jooksjad, kes läbisid maratoni teise poole esimesega sama kiiresti või kiiremini;
2. Jooksjad, kelle tempo maratoni teises pooles kukkus kuni 9%;
3. Jooksjad, kelle tempo maratoni teises pooles kukkus 10-19%;
4. Jooksjad, kelle tempo maratoni teises pooles kukkus 20% ja rohkem.

Kõige parema emotsiooni (ja ka tulemuse!) saab maratonilt siis, kui joosta võistlusmaa teine pool esimesest kiiremini ehk teha nn. negatiive split või siis kui suudate hoida maratoni teises pooles tempo enam-vähem sama.  Ehk siis – eesmärgiks võiks olla mahtumine esimesse kahte gruppi.

Võrdlesime jooksjate tempot SEB Tallinna Maratoni esimesel 10 kilomeetril samade jooksjate keskmise kiirusega neli nädalat varem toimunud Ööjooksu 21,1 kilomeetri distantsil. 

Negatiivse spliti suutsid teha need jooksjad, kelle tempo maratoni esimesel veerandil oli varasemast poolmaratoni tempost keskmiselt 12% aeglasem.  Ehk siis – kui tahad pühapäeval joosta nii, et teised jooksjad distantsi teises pooles seljad ees vastu tulevad – alusta oma viimase poolmaratoni tempost 10-12% aeglasemalt.

Need jooksjad, kelle tempo maratoni teises pooles kukkus kuni 9% jooksid maratoni esimesel kümnel kilomeetril keskmiselt 8% poolmaratoni tempost aeglasemalt.  Ehk siis – jooksid poolmaratoni 1:45-ga, mis teeb kilomeetri keskmiseks kiiruseks täpselt 5 minutit, 8% aeglasem tempo maratoni esimesel kümnel kilomeetril võrdub 5.24-ga.  Mida kuni 9%-ne tempo langus tähendab? No näiteks jooksed maratoni esimese poole kahe tunniga ja teise poole 2.11-ga. 

Need jooksjad, kelle tempo maratoni teises pooles kukkus 10-20% ehk siis nt. kahe tunni pealt 2.22-le, läbisid maratoni esimese 10km poolmaratoni tulemusest keskmiselt 6% aeglasemalt.

Need jooksjad, kelle maratoni teine pool oli üle 20% esimesest aeglasem alustasid oma võistlust poolmaratoni kiirusest vaid 5% aeglasemalt.

Mullu oli ka neid jooksjaid, kes alustasid maratoni KIIREMINI, kui nad olid jooksnud oma viimasel poolmaratonil . . . Nende tempo kukkus maratoni teises pooles keskmiselt 19%.

Lisame ka väikese tabeli, kus poolmaratoni ja maratoni esimese kümne kilomeetri keskmised kiirused ilusti toodud on.  Protsentide asemel näitab meie kell ikka minuteid ja sekundeid ju.  Tabeli teises veerus on toodud poolmaratoni keskmine kiirus ning kolmandas-kuuendas siis maratoni keskmine tempo võttes arvesse mõnevõrra aeglasemat kiirust poole lühema maaga võrreldes.

Maratoni (ja ka poolmaratoni) tempot planeerides kasuta kindlasti ka Marathon100 võistlustempo kalkulaatorit.