Palju tuleks joosta, et kauem elada?
Aktiivse liikumise positiivne mõju tervisele on ilmselge. Jooksmine parandab immuunsust, alandab vererõhku ja südamelöögisagedust, mõjub hästi nii kolesteroolile, kui keha rasvaprotsendile, rääkimata une kvaliteedi tõusust ja väiksemast stressitasemest.
Mahuka Taani uuringu (Copenhagen City Heart Study) tulemused näitasid, et nii mees- kui naissoost jooksjate keskmine eluiga oli mittejooksjatega võrreldes kuue aasta võrra pikem. Kes meist ei tahaks elada kuus aastat rohkem?
Kui see oleks ainult nii lihtne!
Nimelt ühel hetkel ammenduvad kilomeetrite positiivsed mõjud südame tervisele ning muutuvad negatiivseks. Ülalnimetatud uuringus jõuti selle piirini siis, kui nädalas oli aktiivseid treeninguid enam kui neli tundi, kui koormused olid intensiivsemad, kui joosti rohkem kui kolm korda nädalas.
Teine, Suurbritannias tehtud nn. Million Women Study tõi samuti välja seosed regulaarsete treeningute ning väiksema südamehaiguste esinemise vahel. Kõige positiivsem oli aktiivse liikumise mõju südame tervisele siis, kui liiguti 3-6 korda nädalas. 1,1 miljonist uuringus osalenud naisest 35 000 tegi trenni iga päev. Selgus, et nende inimeste südamehaiguste risk oli suurem, kui naistel, kes võtsid nädalas 1-2 puhkepäeva.
Teisisõnu, regulaarsed treeningud pikendavad eluiga ja vähendavad südamehaiguste riske, kuid seda ainult siis, kui trenni ei tehta igapäevaselt. Puhkus ja taastumine on sama oluline, kui treening.
Samas, uuringud on analüüsinud ka aktiivse eluviisi mõju tervisele. Aktiivne igapäevane tegevus, aiatööd, jalutamine, kodutööde tegemine, jms, mõjub samuti positiivselt tervisele ning erinevalt intensiivsetest treeningutest ei ole siin ohtu liigseks pingutuseks.
Erinevad uuringud on lähenenud sellele küsimusele erinevalt, kuid lihtsustatult võib öelda, et kui joosta päevas rohkem kui 7 km või kõndida tempokalt rohkem kui 10 km päevas, ei pikenda selline tegevus enam eluiga. Muidugi, keskendudes eluea pikkusele ehk kvantiteedile, jätame tähelepanu alt välja elu kvaliteedi ehk teisisõnu – aktiivse liikumise positiivne mõju on ju märksa suurem lihtsast aastate juurde liitmisest.
Ent soovides pikendada eluiga, tuleks esmalt keskenduda aktiivsele eluviisile. Tund või kaks treeninguid ei päästa kedagi, kui ülejäänud aeg lihtsalt tooli peal istutakse.
Muidugi, kõik me oleme ju erinevad ning usume, et just meie oleme tõmmanud selle kõige pikema kõrre.
Avafoto: Janeki maraton, Teet Raik