Heihei, Maie siin!

Kas olen veel jooksmas? Olen ning ma ei kavatsegi peatuda. Peale LHV Maijooksu jätkusid trennid normaalses ja tavapärases rütmis. Mida aeg edasi, seda rohkem näen enda peal, et ma saan jooksmisest kui liikumisest rohkem aru. Ei ole vaid nii, et jooksed palju jõuad või kui kiiresti jõuad, vaid igasugusel trennil ja liikumisel on oma kindel põhjus. 

Päev enne oma sünnipäeva külastasin alustuseks Pringstore poodi, kus meile oli projekti raames ettenähtud CEP säärised ja sokid. Pikalt valima ei pidanud, sest lemmikvärvid juba paistsid ning Mallor Malmre "eksperdi pilk" teadis kohe õigeid asju soovitada. Paar tundi hiljem saime juba uusi tooteid proovida Pirita mäe trennis. Treeneriks oli seekord Kaupo Tiislär, kes alustuseks tutvustas ennast ning rääkis mis meid trennis ees ootab. Alustasime rahuliku jooksuga mis kulges käänulisel teel, maas oksad ja kännud ning kogu visuaal oli väga müstiline. Selline tunne nagu oleks kuhugi pimedasse metsa jõudnud ning peab ära jooksma kurjade jõudude eest. Peale seda tegime erinevaid jooksuharjutusi ja saime treenerilt väga häid näpunäiteid enne eesootavat mäe trenni. Esiteks jookse väikeste, aga tihedate sammudega ning kui hakkab raskeks minema, siis tuleb käed käima panna ja hoogu juurde anda. Tegime 6x pehmest liivamäest ülesse, keha ja vaim oli hiljem oi kui väsinud, aga sisimas väga hea tunne!

Rapla Selveri Suurjooks - paar päeva peale mäe trenni ootas mind ees selle aasta teine võistlus. Distantsiks valisin 10km ning naised saunas rääkisid, et tegemist olevat ühe kõige kiirema kui mitte kõige kiirema rajaga Eestis. Läksin starti kindla mõttega joosta üle oma isiklik rekord 50:18. Plaan oli paigas, et keskmine tempo võiks jääda vahemikku 4:45 - 5:00. Jooks kulges üllatavalt mõnusalt, rada oli sirge ja kiire ning ma tundsin rõõmu nii pingutusest kui ka oma tempost. Finišisse jõudsin ajaga 47:35 ning olin sellega äärmiselt rahul, sest esimest korda elus nägin ma oma 10 km lõppaja ees numbrit 4!

Edasi olen jooksnud jätkuvalt treener Toomase kava järgi nii palju kui saan. Nädalad möödusid kiiresti ja kätte oli jõudnud juba järgmine jooks - Rakvere Ööjooks. Distantsiks valisin taaskord 10 km ning võrreldes Raplaga, läksin starti kergema enesetundega, soovides üritust ka rohkem nautida. Rada oli üsna huvitav, oli nii tõuse, munakivi osa, teravaid pöördekohti kui ka suurt rahvamassi. Raske hetk tekkis 6 km peal kui jalad olid rasked kui pakud ja algas suur võitlus sisemiste deemonitega. Keha karjus, et Maie sul on raske ja jää seisma, aga pea ütles vastu, et ma tahan finišisse jõuda ja ei anna alla. Suure võitluse võitis ikkagi Maie, kes mõistis, et nii vähe on lõpuni ja katkestamine pole variant, sest kui ma nüüd juba annan alla, siis mida ma teen pikal täismaratonil esimese raskuse korral?? Lõpuajaks tuli brutos 49:13, kuid neto ehk puhas aeg 48:49. Paraku olin tagapool stardigrupis ja 24 sekundit läks aega enne kui sain täitsa stardikohast lendu tõusta. 

Lõpetuseks pean tunnistama, et kuigi see projekt on kestnud juba mitu head kuud, siis olen nii palju arenenud ja saanud häid näpunäiteid nii oma treenerilt Toomas Tarmilt kui ka kõikidelt teistelt treeneritelt, kellega me selle ühise projekti raames kohtume kindlates trennides. Tänan ka kõiki kaas projektilisi, sest Teiega on ühistrennid alati mõnusad ja olete minu jaoks väga armsaks saanud. 💙

Liikumine on tervis!

Maie

Maie valmistub Swedbanki Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta Toomas Tarmi juhendamisel.

Avafoto autor Elis Kaurson