Veebruar läks päris kehvasti. Mitu viirushaigust segasid treenida nii nagu plaan ette nägi. Päris ausalt ehmatasin esimest korda kui treener kerge nohu ja köha peale treeningud pausile pani. Aga õige pea sain tunda kuidas väike haigus päriselt jooksu segab ning kui treenerit ei kuula suuremaks haiguseks eskaleerub. Peale pausi uuesti jooksudega alustada oligi ehk kõige keerulisem. Saavutatud vorm kaob väga kiiresti. Ja nii ma alustasin, kolm korda!

Märtsis on õnnestunud plaani täita. Jee! No ja mitte ainult täita, püüdsin ikka veidi rohkem kui treeneri kavas kirjas. Ja tulemus. Pärast ühte pikka ja rasket trenni ärkasin järgmisel päeval pohmelliga. Elu kõige hullemaga ja ilma alkoholita!

Koormustesti tegin samuti. Kuigi mul on väga hea perearst soovitan kõigil harrastussportlastel Spordimeditsiinikeskuses ennast testida. See ei ole reklaam, vaid sõbralik soovitus. Ja olge valmis, peeglisse vaadata ei ole alati hea tunne. Päris täpseid tulemusi ma siia kirja ei pane aga kommentaar (“ealine iseärasus millega tuleb tegeleda”) tõmbas küll korraks vaiba alt.

Treeneri koostatud plaani juures on minu jaoks uus pulsi jälgimine. Kavas on kirjas kilomeetrite arv ning pulss mille hoidma ja saavutama pean. Nii mõnigi jooks on palju aeglasem kui iseseisvalt jooksnud olen, kuid pärast hiljutist "pohmelli" ei julge enam improviseerida.

Kuulan nüüdsest treenerit!

(Jaa, lähen ostan õige jooksujope.)

Kadri valmistub oma esimeseks maratoniks Tallinna maratonil spordiklubis Sparta Toomas Tarmi juhendamisel.