Pealtnäha loomulik tegevus – jooksmine – kätkeb endas vaatamata selle lihtsusele erinevaid vigastusriske. Suur osa jooksja vigastustest saab alguse sellest, et liigesed ja lihased, mis on igapäevaselt vähe koormust saanud, sunnitakse järsku arusaamatut tööd tegema. Ent kõige uuega tuleb harjuda, vastasel juhul on ülekoormusvigastuste oht suur.

See piir, millest alates jooksuvigastuste oht suureneb, on erinevatel inimestel erinev. Paljud jooksevad ilma ühegi probleemita aastakümneid, kuid on ka neid, kes leiavad endale igal aastal uue vigastuse, üks sellistest on ka käesoleva artikli autor.

Plantaarfatsiidiga saime sõbraks kümmekond aastat tagasi ning tegemist on väga visa sõbraga, oleme siiamaani väga lähedastes suhetes. Lihtsustatult on tegemist põletikulise valuga talla all ja kanna läheduses. Kuna joostes jalga maha pannes mõjub sellele kehakaalust neli korda suurem raskusjõud võib tekkiv põrutus jalale palju liiga teha. Iga kilomeeter põrutab jalga umbes tuhat korda, kümme kilomeetrit kümme tuhat korda.

Põrutust leevendavad kahtlemata head jalanõud, mille pehmendus toimib amortisaatorina. Ent plantaarfastsiidi ja mitmete teiste vigastuste ennetamiseks on oluline ka see, mis sul on jalatsi sees talla all. Mul on seal spetsiaalselt minu jala järgi valmistatud individuaalsed tallatoed, mis jaotavad koormuse ühtlaselt ja toetavad risti- ja pikivõlvi.

Sporditaldade kasutegurist annavad tunnistust kulumisjäljed seal, kus jalg rohkem koormust on saanud.

Plantaarfastsiidi vastu aitaks loomulikult ka talla all paiknevate väikeste lihaste tugevdamine. Olen proovinud. Soovitan teistelgi proovida. Äkki isegi aitab.

Ise olen jäänud tallatugedele truuks. Kasutan neid enam kui kümme aastat ning aeg-ajalt käin neid uute vastu vahetamas. Sel kevadel seadsin sammud Tallinnas Ädala tänaval paiknevasse Tervise Abi kauplusse, kus lisaks sporditaldadele pakutakse ka muud kraami.

Broneerisin aja ning läksin kohale. Kaasa võtsin oma praegused jooksutossud, samuti hetkel kasutatavad tallad. Selgus, et sporditalla valmistamise tehnoloogia on viimastel aastatel paar sammu edasi astunud ning tallad tehakse valmis ootetööna.

Esmalt pidin paljajalu astuma skänneri peale, mis tegi jalgadest pilti. Sellelt oli näha, milline on jala võlv ning millised toetuspunktid rohkem koormust saavad.

Samal ajal pandi sporditalla toorikud pehmenemiseks sooja.

Seejärel pidin astuma pehmesse geelilaadsesse materjali, mis on sama hõlpsasti vormitav kui plastiliin. Geelilaadne materjal võttis jalatalla kuju, seda jäljendit kasutades vormiti pehmenenud tallatoorikust minu jalga kopeerivad tallatoed.

Vaid poole tunniga on sinu jala kuju arvesse võtvad sporditallad valmis.

Selleks, et sporditald istuks täpselt sinu jooksujalatsisse, lõikas Tervise Abi meister selle tossu järgi mõõtu.

Viimase protseduurina pandi sporditallale peale kulumist takistav kate, mis muudab tallatoe vastupidavamaks. Kogu protseduur võttis aega umbes pool tundi. Valus ei olnud. Kallis ka mitte. Kõik kokku läks maksma 87 eurot.

Taldadele lisatakse tugevduseks pealmine kate, allpool on näha kõvematest materjalidest tugevdusi.

Loomulikult, täpselt nagu jooksmisega, tuleb ka tallatugedega harjuda. Nendega koheselt kahe tunni pikkusele jooksule minek ei ole hea mõte, kuid sporditaldadega harjudes on naasmine tavataldade juurde keeruline. Kui midagi tehakse täpselt sinu jala järgi, kõiki mõõtusid arvesse võttes, siis lihtsalt kipud seda eelistama.

Tervise Abisse pääsed hetkel sporditaldade tegemiseks hõlpsasti, järjekorda ei ole, teenindus on kiire ja sõbralik, vaja ainult aeg broneerida. Meistri sõnutsi pidid nad suvel ka erinevatesse Eesti linnadesse jõudma, sest joostakse ja abi vajatakse ju ka mujal, mitte ainult Tallinnas. Rohkem infot sporditaldade kohta leiad loomulikult Tervise Abi kodulehelt.