Teame kõik, et jooksjatel soovitatakse kõrvalaladega tegeleda. Säästab keha ja hoiab vigastused eemal.  See on teooria. Praktika näitab aga, et kui sulle ikka joosta meeldib, siis ega sa väga tihka millegi muuga tegeleda. Välja arvatud siis, kui oled selleks sunnitud.

Olin minagi.

Jaanuaris, mil plantaarfastsiit (aka, kannavalu) jala alt ei taandunud, oli sobilik jalale teistsugust koormust anda ja jooksmise asemel kõrvaltegevusi otsida.  Kuna Eestimaa talved on viimasel ajal olnud kui kastraatlauljad tuli suusatamise asemel otsida tubaseid tegevusi.  Lõpuks jäi sõelale jooga, millega oli viimane kokkupuude neli-viis aastat tagasi. 

Seadsin sammud kodu lähedal asuvasse Bikram jooga treeningusse, mida viiakse läbi soojas ja niiskes ruumis.  Teadsin seda joogastuudiot valides küll, et seal tehakse harjutusi soojas ruumis – mis oleks keset talve meeldivam, kui veeta poolteist tundi soojas ruumis, kujutada ette, et oled paljajalu rannaliival ja painutada-venitada oma kanget keha.  Ent kohale minnes selgus, et temperatuuri on seal 40 kraadi ning õhuniiskust viletsa aurusauna jagu . . . 

Varasem kokkupuude ja ettekujutus joogast oli ühene – ühest poosist teise õndsas meelerahus kulgemine, millega kaasneb vinnipuhhilik mõmisemine. 

Bikram joogas ei mõmise keegi.  Ega kulge vaikses õndsuses.  Treeningud on 1,5 tunni pikkused ning hõlmavad 26 erinevat harjutust/poosi, mille käigus venitad, pöörad ja keerad ennast igatpidi ning aeg-ajalt paned oma tasakaalu ühel jalal seistes proovile.  Eks need harjutused on ka rasked, kuid kõige suuremaks väljakutseks on poolteist tundi 40 kraadises ruumis viibida (ja sealjuures aktiivselt harjutusi teha).

Kui nüüd päris täpne olla, siis kahe kuu jooksul olen Bikram jooga tundides näinud ainult üht inimest, kellel on pilt korraks silme eest kadunud.  Kõmm . . .

Ent esimene treening oli loomulikult šokk. Palav!  Higi, mis alguses õrnalt tilkus, hakkas treeningu edenedes voolama väikeste niredena.  Püksid olid nii märjad nagu oleks neisse pissinud.  Sa saad küll ennast joogamatil olevasse rätikusse ära kuivatada, kuid mida aeg edasi, seda vähem sa viitsid seda teha.  .

Kõige hullemad on need harjutused, kus tuleb nägu rätiku peale toetada.  Kas see on minu higi, mis niimoodi haiseb? Ma olen kogu aeg mõelnud, et minu higi on christiandiorilikult meeldiva aroomiga jäädes kuhugi WC-värskendaja ja aftershave'i vahele.  Joogatundides selgus, et tunniajase higistamise järel on aroom võtnud külge miski ootamatu varjundi.  Haisu, võiks isegi öelda.

Bikram jooga harjutused iseenesest väga rasked ei ole, kuigi praktiliselt kogu kere saab mõnusa koormuse.  Loomulikult – jooksja jalg ei lähe kunagi sama sirgeks, kui iluuisutaja või võimleja oma, kuid kui oled varem kerelihaseid treeninud, siis on ka jooga mõnevõrra hõlpsam.  Ka vastupidavus tuleb kasuks ja aitab treeninguid kergemini taluda.

Millised need harjutused siis on? Näiteks seisad ühe sirge jala peal, võtad teise jala talla alt kahe käega kinni ja lükkad siis selle jala võimalikult sirgelt enda ette.  Oled nagu tagupidi L-täht.  Kui saad, painutad pea veel vastu enda ees oleva jala põlve.  Mina ei saa. Pead vastu põlvi. 

Või teine harjutus, millesarnast kõik Vene iluuisutajad teevad tõenäoliselt kinnisilmi – seisad taaskord ühe jala peal ning lükkad teise jala (sellest käega kinni hoides) selja taha ja võimalikult kõrgele.  Iluuisutajad lisavad tavaliselt sellele veel paar pööret ümber oma telje.  Joogas seda õnneks tegema ei pea. 

Kolmas harjutus – lamad kõhuli, paned käed nagu lennukitiivad külgedele, hoiad jalad sirged ja võimalikult koos ning seejärel tõstad nii käed, ülakere kui jalad maast õhku.  Selline lennuki harjutus.  Häält ainult ei tohi teha . . .

Jooksmist ja joogat eristab see, et kui joosta võid ka autopilooti peal hoides – lihtsalt kulged ja mõtled omi mõtteid, siis joogas pead 100% kohal olema.  Keskendumine on ülioluline, muidu kaob tasakaal ja oledki kõmmdi põrandal.

Bikram jooga standardsed poosid

Joogale iseloomulikult on igal harjutusel miski võõrapärane nimetus – küll on kobra-, küll muude võõrapäraste loomade ja lindude-nimelised harjutused.  Ma ise heameelega eestindaks kõik need nimed – näiteks maast kerkiva porgandi harjutus või pead keerava öökulli harjutus või haisva rätiku harjutus …

Õnneks tehakse Bikram joogas igas trennis harjutusi täpselt samas järjekorras ehk siis varem või hiljem jäävad need sulle meelde, isegi kui nimed võõrapärased tunduvad. 

Peaaegu iga harjutuse vahel on 15-20 sekundi pikkune puhkepaus, kus lamad selili joogamatil ja proovid leida vastust küsimusele – miks ma siia tulin?

Pooleteist tunnine sessioon jaguneb üldjoontes kaheks – esimese kolmveerandtunni jooksul teed harjutusi püsti seistes ning teise poolaja veedad istuli või kõhuli-selili joogamatil lamades. 

Panin ühes trennis peale ka pulsivöö, mis näitas esimese poole keskmiseks pulsiks 150 ning teise poole omaks 120.  Ehk siis esimene pool on kui keskmisest kiirem jooks ja teine pool sellise taastava tempoga jooks.

Treeningu käigus põles käegakatsutava haisuga ära ca 600-700 kilokalorit. 

Loomulikulr, vaatamata sellele, et harjutused on kõikidele täpselt samad, saad neid teha oma äranägemise järgi.  Jah, tempo määratakse juhendaja poolt, kes harjutusi sõnaselgelt kirjeldab, kuid pingutuse astet saad ise määrata.  Kui ikka jalg ei lähe sirgeks, siis pole mõtet konti rebestama hakata.  Keegi ei ütle sulle kui kaugele sa pead pingutama, kuid eks selline eneseületamise pool jääb alati – proovin täna natuke rohkem painduda ja venida või tasakaalu hoida.  Selleks sa ju siia tulid! Vahel, kui tunne pole nii hea, võtad laisemalt.  Vahel on jällegi tunne, et kui natuke rohkem ennast pöörad, siis jalad irduvad kannikate küljest või pea kukub kaela otsast.  Seda ohtu, et mõne venitusega liiga kaugele lähed, väga ei ole, kuna kogu treening toimub siiski 40 kraadises soojuses.

Vett kulub trennis omajagu. Liiter-poolteist.  Treeningu lõpuks on sõrmeotste nahk ikkagi kortsus, täpselt nagu oleks vannis käinud.

Ja kuigi esimene bikram jooga trenn on suur šokk, siis teine on juba parem ning alates kolmandast hakkab meeldima.  Kui sa harjutuste tegemise ajal ainult hingata ei unusta.

Nii et kui sulle tundub, et keha võiks vahel ka teistmoodi proovile panna, siis mine käi ära bikram jooga trennis.  Sobib igaühele ja pole ka väga kallis.  Erinevalt jooksmisest, kus sul on iga ilma jaoks erinevaid riideid – lühikesi ja pikki pükse, nokatsit ja talvemütsi, buffi ja kindaid, siis bikram jooga jaoks on vähemalt meestel ainult lühikesi pükse ja joogamatti vaja.  Ja kui kasutad ära mõne sooduspakkumise, siis on ka treeningud hea hinnaga.  Kas sa tead mõnda teist klubi, kus sulle pakutakse nt. 14 treeningut 14 päeva jooksul 14 euro eest ehk siis üks euro per trenn? Ei tea? Mina ka ei tea.

Tallinna Bikram jooga stuudio on avatud olnud vaid kaks aastat ning seda veavad Murel ja Mari, kes vaheldumisi treeninguid juhendavad.  Kui Ott Kiivikase käest ma jõusaalis ei tihkaks nõu küsida – selliste lihaste saamiseks pean ma tonnide kaupa kanafileed ära sööma – siis Bikram jooga treeneritega on kergem samastuda.  Treenerid on täpselt samasugused inimesed nagu sina isegi, soojad ja avatud. Ning harjutused sobivad kõigile, kui ainult esimese treeningu šokist üle saad.  Kui sulle tavapärane ÜKE tundub tüütu, siis astu läbi joogast ja näed, et kerelihaste treenimine võib ka lõbusam olla. 

Avafoto: Bikram Yoga Tallinn.