Rahvusvaheline Kergejõustikuliit IAAF peatas eile kõik jooksjate taotlused esindada tiitlivõistlustel mõnda teist riiki.  Peamiselt Aafrikast pärit jooksjate „import“ rikaste Aasia ja Euroopa riikide poolt on dopingu kõrval olnud üks suuremaid probleeme kergejõustiku tiitlivõistlustel.

Markantseks näiteks olid mullused kergejõustiku EM-võistlused.  Türgi koondisesse pääsesid tollal seitse keenialast, kaks Jamaikast pärit sportlast ning Kuubas, Lõuna-Aafrikas, Etioopias, Ukrainas ja Azerbaidžaanis sündinud kergejõustiklased.  Sekka ka mõni türklane.

Rikkad naftariigid Bahrein ja Katar tõid suure rahaga oma lipu alla mitmeid Aafrikast pärit pikamaajooksjaid.

2016.a. krossijooksu Euroopa meistrivõistlused võitnud Aras Kaya ja Yasemin Can olid mõlemad Keenia päritolu, kuigi esindasid tiitlivõistlustel Türgit.

Aafrika talentide otsimisega ja teistesse riikidesse vahendamisega tegelesid väidetavalt mitmed agendid – esindusõiguse vahetamine oli muutunud juba suureks äriks.  Nii sai Keeniast pärit Stephen Cherono, kes hiljem esindas juba Katarit ja kandis nime Saif Saaeed Shaheen väidetavalt miljon dollarit selle eest, et oli nõus riiki vahetama.

2014.a. Aasia mängude jooksuvõistluste 22 alast 14 võitsid Aafrika päritolu sportlased, kes esindasid tiitlivõistlustel küll juba Katarit, Bahreini ja Araabia Ühendemiraate.

Esindusõiguse vahetamine tähendas jooksjatele sageli nii uut nime kui võimalust seista tiitllivõistluste pjedestaalil, kuid suuremaid muutusi atleedid tegema ei pidanud.  Nii elasid ja treenisid Aafrikast pärit sportlased endiselt Keenias ja, Etioopias . . .

„On saanud täiesti selgeks, et praegused reeglid, mis võimaldavad regulaarseid esindusõiguse vahetusi peamiselt Aafrika riikidest sportlastele, enam ei toimi eesmärgipäraselt,“ sõnas IAAFi president Sebastian Coe.