Selja taga on Rakvere ööjooks – võistlus, mida võis pidada vähem kui kolme nädala pärast toimuva Tallinna maratoni peaprooviks, kuid mis tekitas rohkem küsimusi, kui andis vastuseid.

Augusti algul kirjutas maratoniprojekti eestvedaja Janek Oblikas meile järgmist: Proovige üks võistlus augustis teha täpselt Tallinna maratoni koopia - samas riietuses, samamoodi toitudes, samu geele kasutades, samade tossude-mütsi-prillidega. Seda soovitust ei saanud päris 100% rakendada, kuna maratoni stardipauk antakse hommikul kell 9, mitte öö hakul, samuti tuli ööjooksul startida Ööjooks 2018 ametliku t-särgiga, kuid mingites aspektides lootsin maratoniks suuremat kindlustunnet saada küll.

Kes veel mäletab, siis juuni algul jooksin Narvas enda jaoks suurepärase poolmaratoni rekordi (1.41.12), parandades 2-a tagust aega 15 minutiga. Vahepealsed 2 suvekuud olen teinud metsikult trenni, jooksnud aina rohkem ja aina kiiremini, kriipsuvõrragi endale allahindlust tegemata. Kuna areng on olnud kiire ning rekordite purustamine on käinud kuidagi möödaminnes ja kergelt, siis tunnen, et see vist muutis mu natuke liiga ahneks, sest kuigi Ööjooks tõi taas kaasa uue isikliku rekordi, ei suutnud ma sellest esialgu suurt rõõmu tunda. Kas tõesti on kogu suve pühendunult treenimine teinud mind kõigest 49 sekundit kiiremaks? Samas, olles veidi aega järele mõelnud, sain aru, et ma olen lihtsalt jõudnud sellele tasemele, kus ei olegi enam reaalne (kümnetes) minutites korraga rekordeid ületada ning õnnelik tuleb olla iga ajaparanduse üle. 

Rakvere ööjooks oli iseenesest ülikift jooksuvõistlus. Ilutulestiku saatel startimine, rajaäärsed muusikud, kõhutantsijad... terve tee oli tihedalt meelelahutuspunktidega täidetud. Teist samapalju oli raja ääres ka kohalikke vabatahtlikke ergutajaid, kes oma spontaansuses mõjusid isegi veel meeleolu tõstvamalt – minu konkurentsitu lemmik oli üks kannelt tinistav vanapapike, samuti kostitasid pealtvaatajad peaaegu igal sammul jooksjaid tunnustavate ja julgustavate sõnadega, mis andis korralikult jooksuindu juurde. Minu lemmikosa rajast oli küünaldega palistatud teelõik, mida oleks tahtnud pikemalt nautida, aga ei saanud – kiire oli! :-)

Kusagil 4 km enne lõppu tundsin, et vasaku jala varvas hakkas valutama. Peale jooksu avastasin, et varvas oli otsast täitsa siniseks tõmbunud ja kogu varvas oli nagu üks suur verevalum. Miks selline asi juhtus ning kuidas seda maratonil vältida, mina ei tea. Jooksin ma ju ometigi mugavate ja sissekantud tossudega.... küll aga proovisin ma esmakordselt joosta kompressioonpõlvikutega. Kas asi võib olla selles? Mida siis nüüd maratonil teha, kas joosta nendega või mitte?

Teine teema, mis on veel minu jaoks lahtine, puudutab energiageele. Pole veel leidnud enda jaoks geeli, mille maitse vastu ei hakkaks. Rakveres proovisin taas kaht erinevat, millest üks mulle kevadisel Tartu maastikumaratonil päris hästi peale läks, kuid seekord Rakveres oli sellega väga raske ühele poole saada ning teist samasugust ma ei oleks rohkem suutnud sisse võtta. Teisena proovitud kofeiiniga geel oli aga veel hullem ning pool sellest jäi ka järgi. Saan aru, et maratonirajale minek ei peagi võrduma gurmeerestorani külastusega, aga geeli maitse võiks tunduda siiski talutav.

Ja veel üks ootamatu probleem. Nimelt hõõrus mu sportrinnahoidja, millega ma olen teinud kümneid pikki jookse ning millega on mul alati olnud mugav joosta, tugeva verise vorbi rinna alla. Ma ei saa aru, miks nüüd? Kas peaksin kiiruga shoppama minema ning enne maratoni uue pesu soetama?

Rakvere ööjooks numbrites:

Aeg (neto): 1.40.23
Koht: 250/1131
N: 29/399
Keskmine tempo: 4.45 min/km
Keskmine pulss: 175 l/min
Kiireim km: 21 – 4.30 min/km
Aeglaseim km: 9 – 4.57 min/km

Eveliis valmistub Tallinna maratoniks spordiklubis Sparta. Teda juhendab Toomas Tarm.