Riine Ringi - Austraalias elav Eesti tippmaratoonar on kui hästi hoitud saladus
Jooksmine on tegevus, mis ei tunne riigipiire – joostakse nii Euroopas, Ameerikas, kui Aasias. Ka eestlasi võib leida järjest rohkem Eestist kaugel elamas ja jooksmisega tegelemas. Riine Ringi on elanud Austraalias viis aastat ning Marathon100 huvi tema vastu tärkas suvel, mil Riine jooksis maratoni tulemusega 2.54.29. Sellest ajast oli tol hetkel 2017.a. kiirem olnud vaid üks Eesti naisjooksja.
Riine eesmärgiks on läbida maraton ajaga 2.48, mis võiks ta viia isegi nt. järgmise aasta Euroopa meistrivõistlustele. Ent Riine on kui hästi hoitud saladus – tema tulemusi Eestis ei teata ning teda ei leia isegi ametlikust Eesti Kergejõustikuliidu edetabelist. Kergitasime saladuselt katteloori ja uurisime järgi, kes peitub selle nime ja nende tulemuste taga.
Kes on Riine Ringi?
Eesti jooksumaailmale olen ma täiesti võõras tegelane, olen päris kindel, et ainult Eesti perekond ja sõbrad teavad, et mulle meeldib pikamaajooks. 2012 ehk viis ja pool aastat tagasi tundsin, et mul on elus vaja väikest muutust ning otsustasin aastaks kaheks minna Austraaliasse rändama. Jooksmisega sel ajal ma veel ei tegelenud ning ma ei osanud uneski näha, et ühel päeval jooksen maratoni ja veel vähem, et teen seda alla kolme tunni. Ent minu seljakotiga rändamisest palju välja ei tulnud ning Austraaliast sai hoopis mulle uus kodu.
2014 läksin Austraalias kooli eratreeneriks õppima ning samas hakkasin ka tegelema jooksmisega. Minu esialgsed jooksud olid maksimaalselt 20 minutid pikad, kuid iga nädalaga venisid mu treeningud ka pikemaks ja nii see lumepall hakkas veerema. Tasapisi sai jooksmisest minu suur hobi.
Melbourne maratonil 2014
Nelja aasta jooksul olen jooksnud 7 maratoni ning hetkel valmistun kaheksandaks - Melbourne´i maratoniks (mis on 15ndal oktoobril). Miks mind Eesti Kergejõustikuliidu edetabelitest ei leia – olen hoidnud suhteliselt madalat profiili ning kõik mu maratonid on toimunud Austraalia maapinnal. Olen väga positiivselt üllatunud, et Marathon100.com märkas minu saavutusi ning soovis rohkem minu kohta teada.
Mis on sinu spordialane taust ja millised su ambitsioonid jooksumaailmas on?
Kui aus olla, siis minu spordialane taust on üsna lühikene. 2014 aasta alguses otsustasin lõplikult suitsetamisest loobuda ning mõtlesin, et kõige parem oleks vahetada üks sõltuvus teise vastu – uueks sõltuvuseks saigi jooksmine. Esialgne plaan oli küll lihtsalt olla rohkem tervislikum, teha 3-4 korda nädalas trenni ning süüa tervislikumalt. Ma isegi otsustasin minna üle 100% vegan toidule (eelnevalt olin 6 aastat taimetoitlane).
Ühel päeval nägin Gold Coast Marathoni reklaami ning mõtlesin, miks mitte ennast proovile panna ning nii ma registreerusingi oma esimesele maratonile. Mul ei olnud õrna aimugi, mis mind ees ootab. Lugesin internetist, kuidas algajad jooksjad treenivad maratoniks ning nii mu 6 kuune treeningkava maratoniks algaski.
Kuna ma elan ise ka Gold Coastil, siis avastasin, et kohalik linn korraldab lead-up jooksuvõistlusi Gold Coasti Marathoniks (iga kuu erinev distants 8, 10, 15, 21, 10km). Otsustasin sellest osa võtta ning vaadata kuidas mul seal läheb. Lõpetasin iga jooksu esikolmikus, mis andis mulle kindlust, et ma polegi kõige aeglasem jooksja. Nõnda see aeg kuluski ning pool aastat hiljem jooksin oma esimese maratoni. Mäletan, et ma ei osanud midagi loota ega ka karta. Mul oli ainult üks siht ja see oli jõuda finišisse. Kui lõpujoone ületasin näitas aeg tablool 2.57.10, mäletan siiani seda rõõmujoovastust, see on lihtsalt uskumatu tunne. Olin nii uhke enda üle, sest ainult 6 kuud tagasi olin veel lihtsalt suitsetajast tugitooli sportlane.
Gold Coast Marathon 2015
Uus siht on joosta maraton ajaga 2.48.00 ehk siis lihvida oma rekordit 6 minuti võrra. Ma tean, et see on võimalik ning et see ka juhtub. Olen alati olnud väga sihikindel või siis teiste sõnadega põikpäine, mida ma olen otsustanud teha, seda ma ka teen :)
Olen pikemat aega mõelnud ka ultramaratoni peale ehk siis panna ennast proovile 50 kilomeetri distantsil. Kui kõik hästi läheb, siis võib-olla juba järgmisel aastal võib mind näha ultramaratoni stardijoonel.
Kui kaua sa juba Austraalias elad ja mida sa seal teed?
Kolisin Austraaliasse 5,5 aastat tagasi. Tänaseks on sellest kujunenud täiesti tavaline argielu. Käin tööl, teen trenni, elan elukaaslasega, käin sõpradega väljas ehk siis tavaline elu. Elukohaks on Gold Coast, mis on minu arvates üks maailma ilusamaid kohti. Päike paistab umbes 300 päeva aastas ning sellepärast olen õppinud nautima ka koledaid vihmaseid päevi ning isegi nendel päevadel temperatuur ei lange alla 15 kraadi. Kahjuks ei saa ma mitte millegi üle nuriseda. Olen väga õnnelik, et olen leidnud oma väikse paradiisi. Ainult miks küll Austraalia peab Eestist nii kaugel asuma!
Kas sul on Eesti kodakondsus veel alles, s.t., võid vajadusel Eestit ka tiitlivõistlustel esindada?
Eesti kodakondsus on veel täiesti olemas ning pole plaaniski sellest loobuda. Ema ja vanaisa ei annaks mulle mitte kunagi andeks kui peaksin sellest loobuma.
Mul oleks suur au esindada Eestit tiitlivõistlustel, hetkel tundub see mulle küll ulme fantaasiana. Aga elu on täis üllatusi ja huvitavaid keerdkäike...
Sind näeb Eesti jooksuvõistlustel üsna harva, kui tihti Eestisse üldse satud ja kui hästi kursis siinse jooksueluga oled?
Minu niinimetatud jooksjakarjäär algas Austraalias ning kahjuks pole ma väga tihti Eestisse jõudnud. Mais (2017) käisin Eestis perekonda ja sõpru külastamas ning otsustasin koos vennaga osa võtta ka Tartu Jooksumaratonist, mille distantsiks oli 23 km. Tulin naiste arvestuses seitsmendale kohale. Pean tõdema, et ma ei ole rahul ei oma tulemuse ega ajaga, aga minevikku ei saa muuta. Küll võin ainult oma vigadest õppida.
Gold Coast Marathon 2016
Ma tean, et kui paljudele jooksjatele kuuluvad New Yorgi ja Bostoni maraton nende bucket listi, siis minu bucket listi kuulub Eestis Tallinna maraton. Minu suur unistus on joosta maraton Eestimaa pinnal. Pöidlad pihku. Kui kõik hästi läheb, siis võib-olla näeb mind juba järgmisel aastal Tallinnas.
Proovin ikka Eesti jooksjatel silma peal hoida. Jälgin jooksjaid sotsiaalmeedias ning loen ikka uudiseid ka. Juulis peale Gold Coasti Marathoni sain juhuse tahtel tuttavaks ka Roman Fostiga, kes samuti võttis osa samast võistlusest. Väga tore oli veeta õhtupoolik proffesionaalse Eesti maratonijooksjaga.
Milline jooksja elu ja treenimisvõimalused Austraalias on?
Elan Gold Coastil ehk siis niinimetatud paradiisis, kuid jooksmise mõttes ei ole kõik nii roosiline. Temperatuur ja päike on suvekuudel (Eesti talvel) jooksja kõige suuremaks vaenlaseks. Jooksutrennid on hommikul vara enne lõõmavat päikest või õhtupoolikul. Kui uni on varajastel tundidel magus siis trenni saab hiljem tehtud ka jooksulindil. Ma tean, et paljudele jooksjatele ei meeldi teha trenni lindil, kuid mulle tegelikult täitsa meeldib. See võib küll tunduda väga igav ja üksluine, aga mulle tundub see nagu meditatsioonina.
Melbourne marathon 2016
Gold Coastil leidub erinevaid jooksutrenne (nii tasulisi kui ka tasuta), olen ikka mõelnud et võiksin liituda mõne klubiga, aga siiani on mõte jäänud ainult mõtteks. Jooksumaailmas olen olnud nn üksik hunt, ma pole liitunud ühegi klubiga ning mul ei ole treenerit. Olen olnud iseenda treener. Steven, minu elukaaslane vahel ikka küsib, mis sa arvad kui palju sa oma maratoni aega parandaksid, kui sa treeneri käe all treeniksid või kui ma liituksid päris jooksuklubiga. Selle küsimusele ma ei oskagi vastata, sest jooksmine on rohkem olnud mu hobi.
Kõige rohkem meeldib mulle maratone jooksta. Maraton on tõeline väljakutse nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Muidugi olen lühemaid distantse ka jooksnud. Vahel võtan osa kohalikest jooksuvõistlustest.
Kas plaanid tulevikus siduda ennast Austraaliaga?
Hetkel olen päris kindel, et jään Austraaliasse elama. Siin on minu teine kodu, elukaaslane, sõbrad, jooksmine ja töö. See ei tähenda, et olen Eesti unustanud. Olen alati olnud eestlane ja selleks ma ka alati jään.
Tänud Roman Fostile, kelle tõttu see intervjuu Riine Ringiga teoks sai.
Avafotol Riine Ringi selle-aastase Gold Coast Maratoni lõpujoonel
Riine Ringi tulemusi näed Marathon100 andmebaasist siit.
Fotod: erakogu.