Mis on rogain ja kust on see spordiala alguse saanud?

Rogain on võiskondlik valikorienteerumine, mille eesmärgiks on kontrollaja jooksul koguda võimalikult suur punktisumma maastikule paigutatud kontrollpunktide läbimisel. Kontrollpunktide väärtus on erinev, sõltudes punkti asukohast ja ligipääsemise keerukusest. Punkti väärtust näitab selle esimene number. Näiteks punkt 34 väärtus on 3 ja 55 väärtus on 5. Punktide läbimise järjekord on vaba ehk iga võistkond paneb ise paika oma marsruudi. Rogainis ei ole kohustuslik läbida kindel arv kontrollpunkte, iga võistkond läbib täpselt niipalju kilomeetreid ja punkte, kui meelepärane ja jõukohane.

Rogaini sünnimaaks on Austraalia, kuid nüüdseks harrastatakse seda ala juba kõigil kontinentidel. Ala nimi on tuletatud kolme austraallase, Rod, Gail ja Neil Phillipsi nimest, kes 1976. aastal sellise võistluse korraldasid. Rogainis peetakse nii Maailma kui ka Euroopa Meistrivõistlusi ja need on 24h pikad. Tiitlivõistlusi korraldatakse traditsiooniliselt täiskuule lähimal nädalavahetusel ning kogu varustus ja toit tuleb endal kaasas kanda.

Tippvõistkonnad läbivad ööpäeva jooksul üle 100 kilomeetri, kuid rogain pole vaid üksikutele enesepiitsutajatele mõeldud ekstreemspordiala. Ka tiitlivõistlustel on väga erineva vanuse ja tasemega võistlejaid. Võistlusarvestust peetakse eraldi mees-, nais- ja segavõistkondadele. Lisaks üldarvestusele on eraldi võistlusklassid ka juunioridele (kuni 20a), veteranidele (40a ja vanemad) ja superveteranidele (55a ja vanemad).

Kellele rogain mõeldud on?

Rogaine korraldatakse väga erinevates pikkustes. Kui tiitlivõistlused kestavad terve ööpäeva, siis on ka lühemaid võistlusi: 12h, 8h, 6h ja 3h. Kolmetunnised on Eestis korraldatavad linnarogainid. Rogaini saab võtta kui orienteerumismatka uue keskkonna avastamiseks. Linnarogainid on ideaalne viis liikuda kaardiga mõnes Eestimaa linnas. Linnakeskkonnas näeb rajameister kohe eriti vaeva, et viia osalejad sellistesse kohtadesse, millest neil aimugi polnud või millest on vaid korra kunagi kuulnud.

Linnakeskkond on parim viis ka rogainiga alustamiseks, sest tiheda teedevõrgustiku ja infrastruktuuriga alal on lihtne navigeerida ja kaardilugemist harjutada. Sealt edasi saab liikuda juba pikematele rogainidele, mis toimuvad looduses ja maastikul. Rogaini juures tasub meeles pidada seda, et kui võistluse kontrollajaks on näiteks 3h, siis see pole aeg, mis on kohustuslik maastikul viibida - see on maksimumaeg, mis maastikul VÕIB olla. Rogainis võib ka rahulikult jalutades ühe meelepärase punkti võtta ja juba pärast kümmet minutit tagasi finišisse head suppi sööma minna. Ka juba üks punkt annab tulemuse lõpuprotokollis! Kui ollakse rajal aga kontrollajast kauem, siis hakkavad tulema miinuspunktid iga järgneva minuti kohta.

Nagu varieeruvad rogaini ajalised kestvused, varieeruvad ka vanuseklassid. Eestis on kõikidel rogainidel ka pereklass, kuhu näiteks linnarogainides saavad rajale tulla ka lapsevankriga vanemad. Vanimad osalejad on veteranide klassi kuuluvad ja tihti kohtab seal ka üle 60. aastaseid orienteerumishuvilisi.

Kui rogainile tulla, siis mis varustusega peaks arvestama?

Kui tiitlivõistlused välja jätta, siis rogain ei nõua suurt varustust. Seda saab võtta kui nädalavahetuse pikka jooksutreeningut ning nagu pikemale jooksule ikka, tuleks ka rogainile veidi süüa ja juua kaasa võtta. Ajavõtt ja punktide läbimine toimub elektroonilise märkevahendiga (SPORTident) ja seda saab väikese tasu eest ka korraldajalt rentida. Jalanõud tasub valida sellised, millega on lisaks kõvakattega teele ka maastikul mugav liikuda. Riietuse puhul silmas pidada samuti mugavust just pikema liikumise tarbeks. Linnarogainidel ei tee kompassiga väga midagi ka tipporienteerujad, metsas aga tuleb kompass juba kindlasti kasuks ja tihti pakuvad ka korraldajad kohapeal näpunäiteid esimest korda osalejatele.

Eesti rogainikorraldajad ja Seiklushundi rogainisari

Eestis on mitmeid rogainide korraldajaid: näiteks TAOK Rogain, Seiklusspordiklubi X-TEAM, Estonian ACE Adventure Team.

Nende seas korraldab rogaine ka MTÜ Seiklushunt, kelle rogainihooaeg algab aprillis ning koosneb kolmest osavõistlusest: kevadine Tartu Rogain, suvine Tartu ÖÖRogain ning sügisene Viljandi Rogain. Osaleda võib ka üksikutel etappidel, kuid rohkem põnevust pakub kindlasti  terve sarja üritustest osavõtmine, mis kajastub hiljem üldarvestuses. Rogaini iga võistlus annab väga hea võimaluse lihvida oma orienteerumisoskusi väga erinevates tingimustes – nii päevavalguses kui ka ööpimeduses, nii tänavaterohkes linnas kui ka hõreda asustusega maastikul.

Seiklushundi rogainide toimumisajad:

1.aprill Tartu Rogain
3.juuni Tartu ÖÖrogain
17.september Viljandi Rogain

Rohkem infot SH rogainide kohta leiab siit: www.seiklushunt.ee/rogain

Trikid ja nipid rogainimisel

Algajate jaoks võib rogain tunduda päris ulmelisena - kuidas on võimalik metsa või maastikule mitte ära eksida ja üldse elusana finišisse tagasi jõuda? Tegelikult pole rogain üldsegi nii hirmus ja raske kui esmamulje jääda võib. Selleks, et rogainiga alustamine ja rogaini läbimine arusaadavam ja lihtsam oleks, pani Seiklushunt kokku Rogainimise A&O. Sellest saab infot, kuidas rada planeerida ja trajektoori valida, mille järgi orienteeruda, millega rajale minnes ja rajal olles arvestada - lisaks abistavad pildimaterjalid.

Kõik siinsed rogainid leiad ka Marathon100 kalendrist siit.

Fotod: Ivo Kraus ja Seiklushunt.