Roman Fosti läbis mullu maratoni tulemusega 2.10.46 ning oli sellega 2021.a. Eesti maratoniedetabeli liider. Sellest ajast on enam kui 100 aasta jooksul, mil eestlased on maratoni jooksnud, 42,2 km kiiremini läbinud vaid kaks sportlast:

2022.a. algul teatas Maratonimehena tuntud Fosti, et avab virtuaalse treeninggrupi. Tippsportlasena, kes viibib suure osa põhihooajale eelnevast ajast Keenias laagris, on veebi ja telefoni teel toimuv juhendamine ainuvõimalik. Ent eesmärgipäraselt treenivale harrastussportlasele on Romani poolt pakutud võimalus kadestamisväärne ning tõenäoliselt võimalik ainult Eesti suuruses väikeriigis. Kas sa tead mõnda harrastussportlast, keda juhendaks 2.10ga maratoni läbinud tippjooksja? Jah, selliseid treenereid on loomulikult olemas, kuid nad juhendavad teisi tippsportlasi . . .

Roman Fosti on läbinud 24 maratoni, kasvanud edukast keskmaajooksjast tippmaratoonariks ning selle aja jooksul kogenud nii õnnestumisi, kui ebaõnnestumisi. Inimesed õpivad just ebaõnnestumistest ning Romani jätkuv areng maratoniradadel näitab, et head analüüsivõimet mehel jagub.

Mida Fosti poolne juhendamine tähendab? Koostöö saab alguse seniste treeningute põhjalikust analüüsist, samuti hinnatakse treenitava vereanalüüsi tulemusi ning koormustestide näite, võetakse ette maratoniks valmistuva harrastaja toimumine. Enne treeningplaani koostamist pannakse ühiselt paika reaalsed eesmärgid ning planeeritakse võistlushooaeg. Plaanide koostamisele eelneb 60 minutine videokõne või kohtumine, treeningkava fikseeritakse iganädalaselt ning Eestisse naastes on Romanil kavas treenitavatega ka füüsiliselt kohtuda. Põhjaliku treeningpaketi maksumuseks on 100 eurot kuus, mis maratonitreeningu käigus tehtavate võimalike vigade hinda ning treeningu mahtu arvestades on hea hind. Selleks, et paremini mõista Romani poolt pakutavat, küsisime temalt loodava treeninggrupi kohta ka mõned küsimused.

Millist eelnevat treenitust jooksjalt ootad? Kas oled valmis aitama nii algajaid jooksjaid, kui 3 tunni piiri ründavaid harrastussportlasi?

Oluline, et inimesel endal on olemas motivatsioon ja rutiinitaluvus, kuid siiski ootaksin, et huviline on suuteline läbima poolmaratoni. Järgmisena peaks olema  läbitud ka arstlik kontroll (EKG/ vereanalüüsid / koormustest). Võimalusel võiks seda teha kord aastas. 

Samuti on oodatud harrastussportlased, kes on olnud aktiivsed viimased aastad. Selleks spordialaks ei pea olema jooksmine, võib olla ka rattur, suusataja, ujuja või mõne muu aeroobse spordiala teinu. Nädalane aeroobse liikumise maht olnud viimasel paaril aastal keskmiselt vähemalt 5h.

Päris algajaid jooksjaid ma suunaks treeninggruppi, kus oled treeneri valvsa pilgu all iganädalaselt. Samuti oleks võimalik leida sõprussuhteid teiste jooksuharrastajate näol ja nendega arutada erinevaid jooksu teemasid.  

Kui palju näed ette reaalset näost-näkku kohtumist treenitavaga? Videokõne ja telefoni teel on kindlasti võimalik paljudele küsimustele vastata, kuid vahel on hea treenitavaga ilmselt ka kohtuda?

Kuna olen liikuva eluviisiga, siis ei saa lubada, et igakuiselt oleks võimalik ka silmast silma kohtuda, kuid võimalusel küll, seda eriti alguses, kus tuleks üle vaadata treenitava jooksutehnika. Sellest lähtuvalt, anda harjutused tehnika täiustamiseks, samas jälgida, et neid õieti tehtaks kui ka nõrkade lihasgruppide tugevndamiseks, et hoiduda vigastustest.    

Kas sinu treenitavatest võiks moodustuda treeninggrupp? Uus jooksuklubi? Mitme harrastussportlasega sa sooviks käesoleval hooajal tegeleda?

Jooksuklubi mitte, kuid treeninggrupp mingil määral moodustuda küll.  Sama tasemega jooksjad ühest linnast saaksid koos näiteks pikka jooksu teha või kohtuksime grupiga, et teha jooksja spetsiifilisi harjutusi. Kuna ma olen tegevsportlane, siis parem oleks seda arvu hoida mõistlikuna, ligi kümme harrastussportlast. 

Milliseid vigu harrastussportlased esmapilgul sagedamini teevad?

Ühes pulsivahemikus treeningud tüüpiline viga. Eriti siis, kui see toimub segarežiimis, mis on aeroobse ja anaeroobse läve vahel. Treeningud peavad olema vahelduvad, et toimuks areng. Teiseks amortiseerunud/valed jalanõud, mille tõttu tekkivad vigastused. Kolmandaks internetist treeningplaani kopeerimine, isikud kui ka päevad on erinevad, viimase all mõtlen, kui tööinimesel on olnud pingeline päev, siis tuleb jooksvalt plaani muuta. Väga palju on ka toitumise taga, eiratakse põhi reegleid, mille tõttu treeningud ei ole nauditavad. Vähemalt 2-3h enne treeningut ei tohiks raskesti seeditavat toitu süüa. Võistlustel vale tempovalik, mille tõttu teine pool distantsist on kannatuste rada.  

Kui soovid lisainfot Romani ja tema maratonitreeningute kohta, heida pilk Maratonimehe veebilehele. NB! Kuna loodav treeninggrupp saab olema väike, soovitaks huvi korral kiirustada.

Avafotol Roman Fosti 2018.a. Tallinna maratonil.