Eesti jooksjad ei erine väga muu maailma omadest – isiklike rekordite asemel muutuvad järjest olulisemaks jooksurajalt saadavad elamused ja emotsioon.  Kõiksugu takistus, muda ja ekstreemjooksude kõrval on järjest trendikamaks muutunud pesuehtsad maastikujooksud ehk väljamaa keeli trail run.  Üks selline, Rõuge Trail Run, on tulemas Võrumaal juba 1. juulil.

Distantse on Rõuge Trail Runil kaks – 42,2km pikkune maraton ning 84,4km pikkune ultra.  Distantsivaliku tingib jooksuraja unikaalsus – maraton toimub ühel 42,2km pikkusel ringil, mida siis on soovijail võimalik läbida ka kaks korda.  Sellise kontseptsiooniga võistlusi, kus klassikaline maratonidistants läbitakse ühel täispikal ringil, on Eestis lisaks Rõuge Trail Runile veel vaid üks – Tartu Linnamaraton.

Metsas, pehmel rajal jooksmine pakub tänavajooksudest teistmoodi elamusi.

Rõuge Trail Run on võistlus, mille nimi ütleb ausalt ära selle, mis võistlejaid ees ootab – nimelt on kogu võistlusrajast asfalti vaid 30 meetri jagu – jooksurajale jäävad mõned asfaltteed, mida jooksjad peavad ületama.  Ent 2/3 jooksurajast kulgeb mõnusalt pehmetel metsaradadel ning ülejäänud kilomeetrid metsasel maastikul ja heinamaadel.

Lõuna-Eesti on mägine kant (kui nii võib mõne Eesti piirkonna kohta üldse öelda), kus küngaste vahele on paigutatud selge veega järvesid ning ojasid-allikaid.  Rõuge Trail Run möödub nii mõnestki veesilmast – rajale jäävad nii Kahrla järv, Tõugjärv, Ratasjärv kui Rõuge Suurjärv.  Paar korda ületavad jooksjad ka väikseid veeniresid, millest peaks kivilt-kivile astudes-hüpates ka hea õnne korral kuiva jalaga üle pääsema. 

Rajakaart ja profiil vahemikust 25-42km.

Kuigi rada on keskmisest äkilisema rajaprofiiliga, ei maksa ka algajal jooksjal Rõuge Trail Runi jooksurada karta.  Võistlusrada on avatud kaheksa tundi, mis võimaldab ka suhteliselt rahuliku kulgemisega 42km läbida. 

Rõuge Trail Runi kui maastikujooksu eripäraks on ka loodussäästlik võistluskorraldus.  Nimelt ei ole joogipunktides (neid on kokku 7) tavapäraseid plastiktopse, iga jooksja peab oma topsiku rajale kaasa võtma ning seda siis joogipunktides kasutama. Osad joogipunktid on iseteeninduslikud ning linnainimesele arusaamatult – rajale jääb ka paar klaarselge veega allikat, kust pudelivett ilma pudelita saab.

Voolavat ja puhast vett jääb rajale piisavalt.

Rõuge Trail Runi korraldab MTÜ Haanja Rattamaratonid, kes on varasemalt läbi viinud mitmeid nn. gurmeemaratone ja ka rattavõistlusi.  Klubi kontolt leiab nii Haanja 100, Rõuge rattammaratoni, Pääsküla raba maratoni, Haapsalu maratoni, Tour de Rõuge, kui mitmete teiste võistluste korraldamise kogemuse.  Rõuge Trail Run jätkab Rõuge Maratoni traditsiooni, mis varasemalt on tunnistatud ka Eesti parimaks väikeseks jooksuvõistluseks.

Küsisime võistluse peakorraldaja, Ain-Ivar Tuppi käest, mis jooksjaid rajal ees ootab?

Mida tähendab võistlusraja tehnilisus? Kas rajal on ka miskeid looduslikke takistusi ehk tuleb ronida üle langenud puude, juurikate või suurte kivide?

Otseselt selliseid takistusi rajal ei ole, kuid tehniliseks muudab raja see, et pidevalt peab jalge ette vaatama, võimalikeks jalga eksitavateks teguriteks siis puujuured, kivid, teerööpad, sillad, laudteed, kivised ojaületused, kopraaugud ja ka mõned märjemad kohad, kust kuiva jalaga saab läbi, aga selleks on vaja õige trajektoor leida. Paar teravat tõusu on ka, kus lausa nelivedu vaja läheb ning ühele laskumisele paigaldame köied, et ohutum laskuda oleks!

Millistele looduskaunistele kohtadele sa juhiks osalejate tähelepanu? Millistel kohtadel võiks jooksusammu aeglasemaks võtta ning imetleda Eesti Loodust?

Kindlasti Rõuge ürgorg oma seitsme järvega, millest kõikidest möödub rada minimaalselt 10cm või maksimaalselt 10 meetri kauguselt. Raja teise TP järel jääb teele Püstümägi, mis nagu nimigi ütleb, on püsti, ehk siis selline kitsas mäeküür kahel pool olevate mitmekümnemeetriste nõlvadega. Kure dendraarium, kus kasvab Eesti jaoks väga haruldasi puid, jääb raja 22 kilomeetrile. Ja muidugi Jürihani org 25km peal ja Ööbikuorg ise viimasel kilomeetril

Mida sa soovitad jooksjatele, kes pole varasemalt trail runiga väga palju kokku puutunud ja kardavad võistlusraja pikkust?

Kui jagada 42,2km 8 tunni peale, tuleb kilomeetri ajaks ca 11min/km. Kui on plaan võistlusmaa lihtsalt läbida, siis tulekski eesmärgiks võtta 8 tundi! Tõusud tuleks võtta kõndides, siledad ja kergelt allamäge lõigud sörkides. Järsud laskumised väga ettevaatlikult kõndides. Tõusudel ja ka laskumistel võivad abiks olla käimiskepid, neid võib kasutada. Ja kindlasti veidi karvasema tallaga jalats jalga!

Rõuge Trail Run’i FB-s ilmub juunikuu jooksul iga päev üks lühike video erinevatest raja lõikudest, kel tahtmist veidi rohkem raja põhjast aimu saada, võib sinna kiigata.

Mis kell on start? Kuna lõpeb soodsam registreerimisvoor? Mis ootab osalejaid stardis ja finišis?

Ultrajooksjad, need kahe ringi läbijad, stardivad kell 8, maratoonarid kell 12. Finiš suletakse kell 20:00. Soodsaim registreerimisvoor lõpeb 18. juunil.

Loodetavasti ootab osalejaid stardis mõnus jooksuilm ja finišis suur rahulolu mõnusast päevast, lõpetaja medalid, diplomid ja parimatele auhinnad muidugi ka, lisaks mõni väike üllatus!

Avafoto: Võrumaa TIK