Täpselt samamoodi nagu on olemas sarimõrvarid on olemas ka sarijooksjad – inimesed, kelle jaoks jooksmine ja jooksuvõistlustel osalemine on väga oluliseks osaks elust.  Sarijooksjad on sarimõrvaritest kahjuks oluliselt vähem seksikad, vähemalt laiatarbemeedia arvates.  Neist ei kirjutata raamatuid ega tehta filme.  Marathon100 ei süvene hetkel rohkem seksikuse teemasse, mis kahtlemata tõmbaks ligi rohkem silmapaare, vaid võtame sel korral ette hoopis sarijooksjad ja jooksusarjad.

Jooksusarjad ning erinevad seeriavõistlused on Eestis jõuliselt esile kerkinud alles viimastel aastatel.  Osade seeriavõistluste – näiteks Järvejooksude või siis sel aastal juba seitsmeteistkümnendat korda toimunud Nõmme Seeriajooksu – ajalugu ulatub juba aastate taha ent aktiivsemalt on jooksusarjasid hakatud korraldama alles viimastel aastatel.  On ju seeriajooks nagu mõne poeketi kliendikaart – paned ennast kirja kogu jooksusarjale ja hoiad sellega raha kokku.  Muidugi – kui sa juba ühest jooksusarjast juba osa võtad, siis teistel sa täies mahus vist enam osaleda ei jõua . . .

Heaks näiteks selle kohta on 2014.a. jooksusarjade üldvõitjad – praktiliselt iga sarja võitis erinev jooksja.  Kuna võitjad väärivad kindlasti rohkem trükimusta, siis toome siinkohal välja kõikide selleaastaste suuremate jooksusarjade üldvõitjad.  Samas – kuna jooksuaasta pole veel läbi, siis on ka neid sarju, mille lõplik järjestus on veel selgumata.  Näiteks ASICS Jooksuliiga, mille järjestus pannakse lõplikult paika 1. jaanuaril 2015.

Võistlussari, mida võib ilmselt nimetada tänaste seeriajooksude ristiisaks, on kahtlemata Järvejooksude sari.  See sari on traditsiooniliselt koosnenud neljast ümber järve jooksust ning kuigi mullu irdus sarjast Viljandi järve jooks, siis sel aastal asendati too võistlus edukalt ümber Saadjärve jooksuga.  Järvejooksude sarja võitsid sel aastal Sergei Tšerepannikov ja Evelin Talts. Kokku sai sarja üldkokkuvõttes tulemuse kirja 216 jooksjat.

Selver Linnajooksude sari on mõnevõrra värskem jooksusari siinses kalendris.   Linnajooksude sari ise koosnes sel aastal seitsmest jooksuvõistlusest ning Kuldraja suutis sel aastal läbida vaid 155 jooksjat.  Sarja esikoht oli sel aastal väärt 1500 eurost auhinnaraha, mis on tõenäoliselt ka Eesti jooksusarjade suurimaks auhinnarahaks.  Selleaastase auhinnaraha viisid koju meestest Ibrahim Mukunga ja naistest Kaisa Kukk. 

Linnajooksude sarja kuuluv Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks on Eesti mõistes ainulaadne võistlus – see kuulub nimelt korraga kahte jooksusarja.  Pärnu Kahe Silla Klubi kolmiküritus hõlmab kõiki nimetatud klubi poolt korraldatavaid jooksuvõistlusi. Kolme jooksu koondarvestuses oli sel aastal kiireimad Tõnu Lillelaid ja Olga Andrejava.  Linnajooksude sarja võitja Kaisa Kukk jäi naiste arvestuses selles sarjas teiseks.

Ent Kaisa Kukk võitis küll veel teisegi jooksusarja – kolmest Tartus toimuvas võistlusest koosneva Tartu Jooksusarja.   Meestest tuli Tartu jooksusarja võitjaks Allar Lamp.  Tartu Jooksusarja koondprotokollist leiame kokku 79 jooksja nime.

Lõuna-Eesti on üldse väga jooksusarjarikas.  Pealinnast vaadatuna – Tartu kõrval Elvas toimunud jooksusari koosnes samuti kolmest etapist.  Võitjad selgitati vanuseklasside kaupa.  Meeste vanuseklassis võitis taas kord Allar Lamp ning naiste vanuseklassis Evelin Pihlak.  40-49 vanuseklassi võitsid Kajar Tilga ja Külli Pirksaar ning 50+ sarja Heiki Mäesalu ja Esmeralda Lipp.  Elva jooksusari on üks staažikamaiad – sarja ajalugu ulatub aastasse 1990-1992, mil seda esmakordselt korraldati.  Peale ligi kahekümneaastast pausi naases sari 2009.a. ning on siiani elus püsinud.

Võrumaa Pikamaajooksude sari on kahtlemata üks Lõuna-Eesti suuremaid jooksusarju.  Sari sai 2014.a. alles nelja aastaseks, kuigi mitmeid võistlusi, mis sellesse sarja kuuluvad, korraldati juba kaheksakümnendatel.  Näiteks sel aastal 33.-ndat korda korraldatud jooks ümber Tamula järve ja või siis Võru-Väimela maanteejooks.  Sarja kuulus 9 võistlust.  Arvestust peeti kohapunktide alusel ning võitjateks tulid Ivar Ivanov ja Annika Rihma. Koondprotokollist leiab kokku 374 meest ning 254 naist. 

Võrumaal korraldatakse ka staadionijooksusarja, kus nagu nimigi ütleb – joostakse staadionil.  Meestest pälvis ka selles sarjas pikkadel distantsidel üldvõidu Ivar Ivanov.  Naistest tuli võitjaks Monika Irves.  Naisjooksjaid oli pikkadel distantsidel kokku 8 ning meesjooksjaid 19. 

Staadioniseeriavõistluste klassika on kahtlemata juba seitsmeteistkümnendat korda toimunud Nõmme Seeriajooks.  Hiiu staadionil toimunud neljast võistlusest võeti arvesse kolme parimat.  Sarja võitsid sel aastal Liina Tšernov ja Sergei Tšerepannikov.  Kokku leiame koondprotokollist 16 võistleja nime.

Staadionijooksude seeriavõistlusi toimub Eestis teisigi.  Saaremaal, JK Sarma poolt korraldatav sari koosnes sel aastal üheksast etapist ning võistlusdistantsid olid 800 meetrist kuni tunnijooksuni.  Meestest pani võistlussarja kinni Janar Mai ning naistest Annika Vaher.  Arvestust peeti vanuseklasside kaupa, meeste vanuseklassis pääses koondarvestusse 17 jooksjat ning naistest 4.

Kohila pikamaajooksusari sai sel aastal viieseks – väike juubel juba!  Staadionil joosti kokku kaheksa korda, 52 jooksjast kolm osalesid kõikidel etappidel.  Seeriajooksu võitsid meestest Üllar Pärnat ja naistest Merle Toirk -- arvestust peeti samuti vanuseklasside kaupa.

Suur osa jooksusarjadest on kahtlemata piirkondliku iseloomuga.  Võtame näiteks Koeru seeriajooksud, mis nagu nimigi ütleb, toimusid Koerus.  Sarja kuulus neli osavõistlust, millest kolme parima võistluse kohapunktide liitmisel selgitati ka koondvõitjad. Koeru seeriajooksude omapäraks on see, et kui noorematele vanuseklassidele on ette nähtud kindel võistlusdistants, siis vanemad jooksjad võivad oma distantsi ise valida – olgu selleks siis 2km, 3km, 4,5km või 5km.  Seetõttu täiskasvanute vanuseklassis ka koondvõitjat ei selgitata.  Samas, 1996-1999.a. sündinud poiste vanuseklassis võitis Oliver Rohesalu ning sama vanadest tüdrukutest Johanna Ilves.

Viljandimaal korraldatakse samuti kahte jooksusarja – staadionil toimuvaid VAK Staieri seeriajookse ning Viljandi valla seeriajooksu.  Viimane toimus sel aastal esimest korda ning selle võitsid meestest Margus Koor ja naistest Kaire Roosalk.  Sarja kuulus neli osavõistlust – VAK Staieri talvejooks, Holstre-Paistu jooks, Kolme Tamme jooks ning Saarepeedi mägede jooks.

Kümnest etapist koosnev Valgamaa jooksusari, mis koosnes kuni 10km pikkustest maantee-, metsa- ja järvejooksudest, paneb liikuma mitte ainult eestlasi vaid ka lätlasi.  Kümnest etapist võeti arvesse kuue parima jooksuvõistluse kohapunkte, kuid võitjate nimed on hetkel veel salastatud.

Oluline Tallinna inimeste liikumapanija on kindlasti ka Stamina spordiklubi poolt korraldatav Tervisejooksusari, kus linna erinevatel terviseradadel läbiti kuni viie kilomeetri pikkune distants.  Antud võistlussarja peamine eesmärk ei ole kindlasti mitte kiireima jooksja selgitamine, kuigi parimad individuaalklasside jooksjad siiski on avalikustatud – Toomas Laimets ja Kristel Jallai.  Tervisejooksu sarja kuulus kokku 15 osavõistlust ning sarjaga koos peeti ka Tervisekõnnisarja.

Seeriajooksude nimekiri sellega aga ei piirdu -- Tallinna Tõusujooksusari, Pärnu Aastajooksud, Lääne-Virumaa harrastajate jooksusari Maakonna Jooksusuvi, Ambla SK poolt korraldatav Suusatajate seeriajooks ning Ümber järve jooksu seeriavõistlus, Ida-Virumaa aastajooksud . . . Lisaks neile veel seeriavõistlused, mis koondavad lisaks jooksule ka teisi spordialasid. 

Kõik eeltoodud seeriavõistlused on hetkel olemas juba ka Marathon100 kalendris, kuigi väga paljude võistluste kuupäevad on hetkel esialgsed.