SEB Tallinna maraton on tänavu suurte muutuste tuules uuendanud kõiki radasid.  21,1 km ja 42,2 km joostakse teistpidi ringil, kusjuures jooksjate rõõmuks on ära jäetud nii Nunne tänava jooksusild kui vanalinnas kulgev munakivilõik.

10km rada on täiesti uus ning suundub sel korral Pirita suuna asemel hoopis Kalamajja.  Tänavu on erakordne ka see, et kõik 10km distantsil osalejad läbivad esmakordselt Eestis jooksuvõistluse käigus ka ühte hoonet, Kultuurikatelt.  Uurisime järgi, kust selline mõte tekkis ning mida läbi Kultuurikatla kulgemine jooksjatele tähendab.

„Liina Oja, Kultuurikatla juhatuse liige, oli selle julge mõtte algataja.  Kuna Kultuurikatel on ka avatud linnaruum, siis meile teeb rõõmu kui saame nii suurel hulgal inimesi ühekorraga võõrustada,“ kommenteeris originaalset rajalahendust Erle Allas, Kultuurikatla kommunikatsioonijuht. „Meie soov oli pakkuda jooksjatele teistsugust kogemust ning selle mõttega tuli korraldusmeeskond väga kiiresti kaasa.“ 

„Kultuurikatel on väga hea turismiobjekt, haarasime sellest mõttest kahe käega kinni,“ lisas Mati Lilliallik, SEB Tallinna maratoni peakorraldaja. 

10km on traditsiooniliselt olnud SEB Tallinna maratoni osavõtjaterohkeim distants. 10 000 jooksjat-kõndijat on väga suur hulk, kuid jooksjate Katlast läbi suunamine saab vaatamata sellele olema sujuv ja mõnusalt emotsionaalne rajalõik.  Nimelt on Kultuurikatlasse jõudmisel jooksjatel selja taga juba seitse kilomeetrit, mistõttu jooksjate-kõndijate rida on pikaks veninud ning suuri inimmasse korraga hoonest läbi ei liigu.

„Need, kes aja peale jooksevad, on selleks hetkeks juba eraldunud,“ lisas Mati Lilliallik.  „Enne Kultuurikatlasse sisenemist on ka joogipunkt, mis võtab tõenäoliselt kiiruse maha.  Ehk siis neil, kes võistlusele nautima tulevad, on võimalik omas tempos pilk Katlale peale heita.“

Mis jooksjaid Kultuurikatlas ees ootab?

„Tegemist on ühel tasapinnal hoonet läbiva jooksuga, kuna publiku jaoks peab see kõik turvaline olema,“ täpsustas Erle Allas. „Jooksjad sisenevad majja peauste kaudu ning kohe Katelde saali, mis on ühtlasi meie maja kõige erilisem saal. Katelde saalis asuvad kaks 16,5 meetri kõrgust katelt, mille sees omal ajal kivisütt ja põlevkivi elektri tootmiseks põletati. Kultuurikatla maja oligi ajalooliselt Tallinna linna elektrijaama Katlamaja ning alates 2007. aastast on Kultuurikatla maja kultuurimälestisena kaitse all. Lisaks Katelde saalile läbivad jooksjad ka Vahetänavat.“

„Ruumi peaks jooksjatel olema piisavalt, kuid loomulikult oluliselt vähem kui õues. Rada ise on majas ca 3m lai ning raja kogupikkus meie majast läbi on ca 50m.“ 

„Kultuurikatla hoonele selline inimmass riske kaasa ei too, kuna läbitakse kõrgete lagedega koridori tüüpi ala, mis seda kõike võimaldab. Inimeste turvalisuse eest majas sees hoolitseb jooksu korraldusmeeskond, kes on maja mitmeid kordi üle vaadanud ning kõik detailid läbi mõelnud.“

„Kultuurikatlas kulgev rajaosa on mõnevõrra täisnurksemate kurvidega,“ lisas Mati Lilliallik. „Ent rada on sama lai, kui Kultuurikilomeetri osad lõigud, mistõttu see osalejatele kitsaks kindlasti ei jää.“

Ent Kultuurikatel pole ju ainult spordivõistluse korraldamise koht mistõttu jooksjaid ootab seal ka mõnus ergutuspunkt.  „Kultuurikatel toob maratoni ajaks jooksjate ergutamiseks majja omalt poolt elava muusika ning loodame, et nii mõnelgi tekib Kultuurikatla vastu suurem huvi, et tulevikus meie majas toimuvaid sündmusi külastada,“ kirjeldas Erle Allas seda, mis jooksjad Katlas ootab. „Näiteks samal päeval, kohe peale jooksu, kell 13.00 avatakse Katelde saalis Street Mirror Expo - tattoo ja elustiili mess, kus saavad kokku parimad tattoo stuudiod ja tegijad. Sellele sündmusele pääsemiseks peab küll soetama pileti, kuid kõik kes soovivad, saavad uudistama tulla.“

„Kui kõik laabub kenasti, siis loomulikult on meie soov, et Kultuurikatel jääks ka edaspidi SEB Tallinna maratoni marsruudile.“ 

10km rajale jääb veel mitmeid teisigi vaatamisväärsusi.

„Olen ise raja neljal-viiel korral nii joostes kui kõndides läbinud,“ kirjeldas Mati Lilliallik raja ettevalmistusega tehtud tööd.  „Võrreldes varasemaga on rada kindlasti emotsionaalsem läbides Kalamaja agulirajooni, mis oma olemuselt ja puitmajaarhitektuurilt meenutab Viljandi linna.  Jooksjad läbivad ka Kalamaja parki.  Kultuurikilomeetril joostes on head vaated merele, Noblessneri valukojale, Lennusadamale, möödutakse ka legendaarsest Patarei vanglast. Rada on väga huvitav ja atraktiivne nii välismaalastele kui kindlasti ka paljudele tallinlastele, kes pole Kalamaja kanti varem sattunud.“

NB! SEB Tallinna maratoni soodusregistreerimine kestab 31. augustini, septembrist tõusevad kõikide distantside hinnad. 

Huvi korral võid tutvuda Kultuurikatlat läbivale lõigule jäävate vaadetega Google street view lingis siin.

Kõik fotod: Kaido Haagen