SEB Tallinna maraton on viimasel kolmel aastal pakkunud jooksjatele iga kord erinevat rajavarianti.   2 aastat tagasi joosti kaks korda pikka ja igavat Pirita teed mööda edasi-tagasi, mullu tehti samad tiirud teistpidi ning tänavu võeti ette suurem rajamuudatus – viis ju maratonirada esimest korda Rocca-al-Maresse ja Põhja-Tallinna.  Tegelikult olid muutuse läbi teinud kõikide distantside rajad – nii 21km, 10km, kui ka Nike Noortejooksu oma. 

Korraldajate soov leida see kõige parem ja huvitavam maratonirada ning teha võistlus üheringiliseks on tänuväärt – näed rohkem ning võistlus muutub huvitavamaks.  Toimuvad ju kõik suured linnamaratonid üheringilistena, kuigi see teeb võistluse läbiviimise keerukamaks – vaja läheb ju sisuliselt kaks korda rohkem vabatahtlikke, joogipunktide arv on kahekordne, 21km asemel tuleb tähistada ja turvata kaks korda pikemat võistlusmaad . . .

Ent Tallinna maraton on teel Euroopa suuremate linnamaratonide sekka ning loodetavasti vaadatakse sel teel ikka ja ainult edasi ning mitte tagasi.

Rada oli tänavu ka see osa võistlusest, mis kõige rohkem emotsioone üles keerutas.  Jooksjate tagasisidet lugedes – väga palju kommenteeriti Rocca-al-Mare Vabaõhumuuseumi porist lõiku ning sadanud vihmast libedaks muutunud laudteed.  Vaatamata korraldajate jõupingutustele – siluti ju enne võistlust Vabaõhumuuseumi teed 12-tonnise teerulliga üle ning täideti ka kõik madalamad kohad – vihma vastu sel korral kahjuks ei saadud.  Ent vaatamata sellele oli maratoni keskmine lõpuaeg mullusest viie minuti võrra parem ning ka võidutulemus maailmaklassist, mis tähendab, et seesama 42,2km läbiti tegelikult varasematest maratonidest märksa kiiremini . . .

Kuid loomulikult – poris ei meeldi kellelgi joosta ning see mõjutas nii rajale, kui võistlusele tervikule antud hinnet.  Võistluse koondhindeks kujunes sel korral 8,90 ning rada teenis 8,29 silma.

See, et rada läks tänavu läbi Põhja-Tallinna, Kalamaja kandi ja Kopli poolsaare ehk läbi piirkondade, kus inimesed reaalselt elavad (erinevalt Pirita teest, kus elavad ainult kormoranid) tõi nendes kohtades raja äärde ka mullusest oluliselt rohkem publikut.  Maratonirada peabki minema läbi elurajoonide, sest mida rohkem inimesi näeb sellist jooksupidu, seda suurem on selle potentsiaalne mõju inimeste liikumisharrastusele.  Äkki mõni Kalamaja elanik paneb järgmine aasta ka oma sussi stardijoonele.

Eraldi tooks välja ühe kommentaari – „Kiidaks turvamist, kordagi ei tekkinud momenti, et mõni liiklusvahend oleks jooksjaid ohustanud.“ See, mis mittejooksjatele tähendas mõningasi ebamugavusi tähendas jooksjatele tegelikult ohutut võistlust.  Ent vaadakem kasvõi mõnda teist suuremat linnamaratoni.  Maailma suurima New Yorki maratoni korraldamine tähendab seda, et Manhattani kaks paralleelset kulgevat suurt avenüüd – esimene ja viies – on võistluspäeval enam kui 60 kvartali ulatuses liiklusele suletud.  Suletud.  Kopenhaageni maratoni rada on võistluspäeval tervikuna nii autodele kui ühistranspordile suletud ning rajal on vaid 2 kohta, kus aeg-ajalt lubatakse sõidukitel üle sõita.

Kõige kõrgemalt hindasid jooksjad stardi-finišiteenindust (9,05) ja joogi-teeninduspunktide tegevust (9,03).  Rada teenis sel korral küsimustest kõige madalama punktisaagi, auhindade-medalite poolt hinnati 8,38 punktiga ning küsimus – kas võistlus on väärt oma osavõtutasu – sai punktisummaks 8,34.  Korralduse keskmiseks hindeks kujunes 8,83.

Kokku andis oma hinnangu 115 jooksjat ning esindatud olid kõikide distantside – 5, 10, 21, 42 – osavõtjad.

Jooksjate kommentaarid

Kuna tehti lähiriikide maratonirekord, siis kindlasti on patt öelda, et rada oli aeglane :) vaatamata porile ja tõsudele. Porist hullem oli laudtee, see raip oli libe.

Uus rada meeldis väga!

Neile kes lõpetasid poolmaratoni hiljem kui 2h ei jätkunud enam poolamaratoni medaleid ning tuli leppida maratoni medaliga. Samuti oli kummaline et polnud kinkekotti vaid 2 veepudelit ja pudrupaki pidi ise kätte haarama.

Muidu oli rada hästi tähistatud ja joogipunktid toimisid ilusti.

Praegusel rajal mitmeid tõuse, võrrelduna eelmiste aastate rajaga, teeb kohati asjad keerulisemaks. Muidu super! Eriliselt tooks esile positiivselt küljelt meditsiinipatsullide rohkuse (mitte et neid vaja oleks läinud endal) ning joogipunktid olid suurepärased. Ei ole millegi üle nuriseda. Järgmine aasta jälle!

joogipunktide koridor oleks võinud olla ikka natukene pikem.ja joogi kätteandjaid ka mõni juures,ning kahel pool rada

ei saanud mitmes joogipunkti jooki kätte ,või pidi seda ise laualt haarama.porine rajalõik vist ka ei kuulu korralike linnamaratonide programmi

Km tähised ei paistnud välja. Vahest arva sain aimu kus maal olen.

Väga hea mõte oli viia 10 kilomeetri start eelnevale päevale. Selle tõttu oli võistluskeskuses toimetamine palju rahulikum enne start ja peale finishit. Samuti tagas uus rada rohkem pealtvaatajaid raja ääres, mis on alati positiivne.

Uus rada on tore, siiski porise vabaõhumuuseumi eest kerge miinus :)

Vabaõhumuuseumi mudaralli rikkus tuju ära. Idee oli küll hea, kuid see jooks pole siiski trailrun. Muu osas kõik super, nagu alati.

MEGA jooks, suur aitäh korraldajatele! Väga tore oli näha, et rada oli politsei poolt nii turvatud, et geeli jaamad oli just õigete kohtade peal. Oleks tahtnud näha rohkem gardena kastmispunkte ja järgmine kord võiks selle metsaraja enne mingi kuiva kihiga ülekäia sest kohati oli seal väga libe. Muidu ei taha millegi üle vinguda, väga tore jooks, uus PR ja meeletult positiivsed tunded, aitäh!

Uus rada oluliselt huvitavam kui vana, aga Vabaõhumuuseumi lõik ei sobi sellisele massile märjaga, samuti oli Rocca al mare puidusild sigalibe. Tõuse tundus ka kuidagi hirmus palju olevat. Joogipunkte oli piisavalt, aga abilisi liiga vähe, enamikes kätte anda ei jõutud. Ehk kokkuvõttes parem kui varem, aga selgelt veel arenguruumi.

Kilomeetrimärkide paigutus ja asukoht vajab rohkem läbimõtlemist. Järjekordselt jätab autasustamine soovida. Vanuseklasside võitjad peavad kuskilt nurga tagant telgist oma karika järel käima. Baltimaade suurima jooksuürituse kohta ikka lahja esinemine. Korraldaja võiks Pärnus 2 Silla jooksul vaatamas käia kuidas asjad käivad.

Muidu rada huvitav ja Kalamaja piirkonnas oli isegi kaasaelajaid.

Maratonirajal tähistus kehvavõitu. Puudusid kilomeetritähised. Poolmaratoni omad olid. Korduvalt tekkis seetõttu kahtlus - ega ma pole eksinud?

Kahju, et puudus rattaparkla ning tuli ise vaadata, kuhu aia või posti külge see jätta. Samuti oli ülerahvastatud meeste riietumistelk, mis meenutas rohkem tipptunni ühistransporti, kõik pead-jalad nii koos, et ei olnud ruumi kummardadagi. Kahju!

Mulle isiklikult meeldis vana rada rohkem. Eriti see tagurpidi pööramata versioon, mis oli kuni 2015 aastani. Uus rada oli minu jaoks oluliselt raskem, eriti hull oli seal vabaõhumuuseumis, kus kruusatee üsna mudane.

Väga halb on ka see, et kuuldavasti kuue tunniga läbinutele maratonialas süüa ei jätkunud.

Muus osas oli tore hästi korraldatud üritus.

Kahju, et tempomeistrid lasevad oma õhupallid juba jooksu alguses taevasse lennata- väga raske on rahva hulgast märgata valgeid särke(poolmaratoni 1.30 näiteks)

Jalgrattaparklat polnud küll vaja ära kaotada.

Kahju, et poolmaratonimedalid said otsa. On natuke piinlik omada maratonomedali poolmaratoni distantsi lõpetades.

Kõik korraldus super, ainus mida veel oskaks soovida-pange lauale kurki ka :-).

Muidu oli kõik väga ok, aga meeste riietustelk oli küll väga väike

Uus rada ei meeldinud, liiga käänuline ja igav

Endale tundus, et rada on aeglasem kui eelmine variant, kuidagi laenatas koguaeg. "Muda" lõik ja libesild olid väga ebamugavad.

Maratonialas oli päris jube vaadata, kuidas inimesed topivad kõike söödavad/joodavad asju oma kottidesse. Üks topis terve Selveri koti täis, ei imesta et pool sellest viskab prügikasti. Ma saan aru, et tasuta, aga mingi piir ju peab olema. söö kohapeal nii palju kui tahad, aga endale nädalamenüü siit kindlustada...no comments. Ma loodan et aeglased jooksjad, kes finišeerivad 5-6 tunniga, ikka said oma toidu kätte.

vabaõhumuuseumi lõik oli jube porine ja tuleks kindlalt tulevikus välja jätta.

Tänavune maratonirada ei ole hea! Vabaõhumuuseumi tüüpi mudaralli ei kuulu tavapäraselt linnamaratonide kavasse. Isegi Baltikumi suurim maastikujooks Tartu Jooksumaraton ei oma sellist 2-kilomeetrist mudalõiku. Meie muidu vähereljeefsest pealinna maastikust leiti üles kõik vähegi tublimad põksud ja mäed. OK, Sossi mägi jäi valikust välja, kuid seda viga saaks järgmisel aastal vältida?

Väga hea jooksuvõistlus. Ainult üks suur viga sellel aastal - RADA !

Number võiks olla tugevamast materjalist, et see juba jooksu alguses laiali ei laguneks. Joogipunktides võiks olla ka Coca-Colat. Uus rada oli huvitav

Korraldajatele au ja kiitus uue raja eest. Tänu uuele rajale üldse tulingi võistlema. Rada igati huvitav, ehk ainus asi, et kas seda mudarallit vaja on - seal toimusid mitmed kukkumised. Sama on ka selle Stroomi poole viiva laudteega - märgadel laudadel on väga libe.

Sel korral nägi rajal küll rohkem aga see oli palju halvem kui varem. Eriti nõme oli Vabaõhumuuseumi territoorium - kui ma oleks tahtnud krossi joosta, oleks ma muu maratoni valinud. Lisaks oli laudtee väga libe. Joogipunktid oli kohati segaselt - kord oli 100 m silt ühel pool, kord teisel pool - see võiks järgmine kord olla alati sealpool, kuhu joogipunkt jääb. Palun uuel aastal tagasi sellist rada nagu oli siin mõned aastad tagasi. Muus osas aga aitäh, tore oli! :)

Kui on millegi üle nuriseda, siis ehk ainult selle üle, et pakihoid oli stardist natukene kaugel.

Uus rada meeldis. Ilm soosis jooksu. Korraldusliku poole pealt oli aru saada, et pikka pidu ei ole, sest maratoonlaste alas, kus süüa pakuti, sai söök (supp, vbl oli veel midagi) enne lõppu otsa ja need, kes lõpus sööma tulid, said ainult õlut juua :) (ok, olid miskid snäkid ka). Kõige kriitilisem olen ma hoopis 5 tunni tempomeistri osas. 5 tunni piiril jookseva kas algajad või vähe treenitud jooksjad. Ilmselt ollakse arvestanud ka sellega, et tempo on 7 min/km. Kui juba alguses on tempo 6.40 ja vahepeal isegi kiirem, siis kelle jaoks tempomeister sinna grupi ette on pandud? Ma saan aru, et tavaliselt teine pool on jooksjad väsinud ja vahepeal on tõusud jne, kuid algtempoga võiks ikka arvestada läbi distantsi ühtlaselt. Kui jooksja ei jõua nimetatud tempot lõpuni pidada, siis on see tema tegemata töö. Kuid kui algtempo on juba esimestel kilomeetritel kiire, siis ei ole ka lõpukilomeetritel enam midagi teha ja see on tempomeistri möödalask.

Uus rada on keerulisem kui vana, eriti sellise niiske ilmaga: porine Vabaõhumuuseumi osa ja libe sild Rocca al Mare promenaadil.

Lisaks oli sellisel rajal oluliselt vähem pealtvaatajaid ja ergutajaid.

SIS'i geelipunktid meeldisid mulle rohkem. Lisaks oli teine geelipunkt liiga hilja: 39 km, oleks võinud olla kas 34 km või 37 km joogipunktis.

Mõnus jooks, hea ilm, kuid tuska valmistas natukene Vabaõhu Muuseumi porised kruusateed ning lisaks 3.45 tempomeistrid/grupp liikus mõnevõrra kiiremini eeldatavast tempost, vähemalt esimeses pooles. Teeninduspunktides võiks ka äkki koolajooke pakkuda tulevikus :)

porine Vabaõhumuuseum ei meeldinud

Rada oli uus ja huvitav, kuigi tundus raskem kui vana rada. Kõige jubedam koht rajal oli Stroomi rannapargis laudtee, mis vetrus jalgade all ning hetkeks tekkis kõige koosmõjul tunne, et kohe kaovad jalad alt ja pilt eest. Tempomeistrid oleks võinud olla 1.30; 1.40; 1.50 ja 2.00

Kõik oli ilus ja tore ainult külmaspreid võiks jalgadele lasta raja kõrval ,tegi asfaldi libedaks

Vabaõhumuuseumi porirada ja libe laudtee olid ainsad ebameeldivad kogemused.

Väga heal tasemel korralik linnamaraton!

Number oli väga nõrgast materjalist, läks nurkadest katki ja ei püsinud ees

Kiidaks turvamist, kordagi ei tekkinud momenti, et mõni liiklusvahend oleks jooksjaid ohustanud. Teeninduspunktides pädevad ja rõõmsad inimesed, oskasid jooki kätte anda ja ergutasid jooksjaid. Põnev oli uut rada proovida, kuid see trass siiski ei meeldinud, kuidagi igav ja mõttetu. Täiesti arusaamatu oli poolmaratoni medalite lõppemine ja maratonimedalitega asendamine - häbilugu.

Poolmaratoni distantsil oli pentsik olukord, kus vahetult enne Rocca al Mare majade vahele ärakeeramist oli liinibussi peatus (uksed avanesid jooksurajale) ja tuli olla valmis selleks, et bussist väljuvad inimesed jooksjate vahele/ette.

Väga äge jooksupidu oli , isegi mudane rada oli elamus ja tänud kaasaelavatele inimestele raja ääres.

WC-de olemasolu rajal võiks läbi mõelda - ehk neid peaks tänavate vahel ehk rohkem olema. Muidu super üritus ja nuriseda ei saa millegi üle.

Korraldus, joogipunktid jne olid väga heal tasemel, nagu ikka. Ilmaga ka sel aastal vedas. Kuid kas raja viimaste kilomeetrite ja märgistusega oli mingi segadus? Just seal läks minu jaoks aja ja kilomeetrite arvestus segaseks ning rada pikemaks... Uus rada väga ei meeldinud ka. Liiga palju tiirutamist, kordusi ja edasi-tagasi jooksmist. Mõned kohad olid üsna igavad ja hallid (mõni esineja või ergutaja oleks ära kulunud?). Vabaõhumuuseumi osa ka ei meeldinud, kuna oli libe, porine, võttis tempot maha ja väsitas veidi. Kuiva ilmaga oleks ehk ok, aga sügisel ei saa ilmas kunagi kindel olla. Natuke tuleb rajaga veel vaeva näha, et see väga heaks muuta. Lisaks võiks Eesti suurima rahvaspordipeo korraldajad võtta eesmärgiks spordipublikut kasvatada - kutsuda rohkem rahvast tänavatele kaasa elama, häält tegema. Eestlane ei kipu eriti plaksutama ja ergutussõnu hüüdma isegi finishikoridoris. Kui, siis ainult liidritele ja oma tuttavatele. Olukord on läinud aastatega muidugi paremaks, aga arenguruumi on veel kõvasti. (NB! Mõnes kohas oli publik samas väga tore, inimesed elasid akendel kaasa ja lapsed tänavate ääres ergutasid. Võibolla Kalamaja, Kopli jne rahvas vajab veel pisut aega uue suurüritusega harjumiseks, et õiged tuurid üles võtta.)

Suurepärane ja huvitav rada! Jõudu korraldajatele ja ärge tehke autopedede nurinast välja, eks neid tulebki tasapisi ümber kasvatada.

Rada turvavad sõidukitega isikud võiksid mootorid välja lülitada, oleks jooksjal natuke rohkem mida hingata :)

Uus rada on tunduvalt parem vanast (igavast) rajast. Eriti tore oli Vabaõhumuuseumi läbimine ning seal olevad lõõtsamängijad! Veski ees tehti selfit, vist väljamaa turistid - no parim reklaam Eestile! Kalamaja oli ka väga lahe. Tühja neist autoga vingujatest.

Söögipunktis võiks olla ka Tartu Maratoni klassika - soolakurk.

Stardieelne teenindus sai minult madala hinde, kuna vaatamata detsembris registreerimisele ei saanud ma personaliseeritud numbrit. Väga hea poolmaratoni rada, ideaalne ilm, toredad kaasaelajad raja ääres ja igati

Too many long up-hill running. No medal for 10km run is pretty unusual.

10 punkti kaasaelajatele

10k jooksu võitjaid (kolme keenialast) oleks võinud keegi finishis vastu võtta ning neid edasi suunata või nendega tegeleda. Tundus, et mehed finisheerusid ning ei teanud, kuhu minna või mida edasi teha. Lisaks oli kaameratöö väga kesine - finisheerujaid (eriti ca top 30) oleks võinud rohkem näidata ning droonipilti selle võrra vähem näidata.

Kõik oli muidu hästi, aga ma ei saanud medalit mälestuseks

Ka 10km jooksjatele võiksid olla medalid.

10 km jooksul võiks ka osaleja medali saada

Millegipärast isegi Ülemiste juures ühistransport töötas väga halvasti! Olgugi, et hakkasin sealt tulema 1,5h varem, ikkagi peaaegu oleks võistlustele hiljaks jäänud, sest mitu trammi jäi tulemata ja buss tuli ka lõpuks pea 10 minutit hiljem! Väga halvasti korraldatud, ei saa aru, miks terve Tallinn halvatud peab olema? Pesemine-riietumine oli väga ebamugavalt korraldatud - kui vaadata, kui palju trügimist ja seisakuid on, siis võtab väga kaua aega nii kaugele minemine ja tagasi tulemine.

Kas rada läks mööda sõiduteid? Või oli OK lõigata ka kõnniteede pealt?

Avafoto: Imre Avaste, Sportfoto