Kuna jooksmine pole teps mitte ainus vastupidavusala, siis piilub Marathon100 ka teistel aladel tegutsejate treeningpäevikusse.  Seekord vestlesime pikaajalise sisesõudmise harrastaja Aivar Vausiga, kelle saavutuste hulka kuuluvad ka nt. meesveteranide klassis kaks hõbedat ja üks pronks sõudeergomeetri Eesti meistrivõistlustelt ja kuld ning hõbe Leedu meistrivõistlustelt.

Millal sõudeergomeetriga sõitmist alustasid?
Kõik sai alguse sellest, et lihtsalt üks tüüpiline Eesti mees hakkas oma 100-le kilole lähenevat kaalu analüüsima, et peaks nagu hakkama midagi tegema. See oli 1997.a. Hakkasin siis käima nn. Ringtrennis, kus tegid erinevaid harjutusi kuue minuti kaupa – tegid kuus minutit ühte asja ja seejärel siirdusid järgmise harjutuse juurde.  Kui jõudsid ühte harjutust teha antud aja jooksul maksimaalsed 180 kordust, oli aeg raskust 5kg tõsta. Seal käies hakkasin iganädalaselt nägema oma arengut. Jõudsin ajapikku rohkem ja ka kaal kukkus 99 kg-lt 78 kg-le. Aasta 2000 saabumise puhul  tegin näiteks järjest 2000 kükki ajaga 1 tund ja 15 minutit.  Oligi esimene tõsisem sportlik tulemus, tollane treener andis selle kohta ka diplomi, mis mul ilusti praeguseni alles on. Ringtrennides tutvusingi esimest korda sõudeergomeetriga ja armusin jäägitult! 

Palju sa hetkel trenni teed? Millised su trennid on?
Hetkel tuleb nädalas ergomeetriga ca 50 km. Kuni 2005. aastani ma ei pidanud nn. trenni päevikut. Alates 2005. aastast olen sõudeergomeetriga sõitnud tänaseni 12 700 000 meetrit.  12 000 000 meetri läbimise kohta on mul ka Rahvusvahelise Concept2 organisatsiooni poolt vastav tunnistus.  Concept2.com kodulehel on kõikidel sisesõudmisega harrastajatel võimalik kirja panna enda poolt läbitud distants ja niimoodi võrrelda oma tulemusi teiste sõudjate tulemustega kogu maailmas. Sõudeergomeetri tõelistel fännidel on eesmärk teha maailmale vähemalt üks tiir peale ehk sõuda 40 000 km.  Praeguste aastamahtude järgi (keskmiselt 5km päevas ) tuleks 16 aastat veel sõuda.

Keskmiselt on trennid minul kahe tunni pikkused.  Sõudmist on alati tund, lisaks ka Wattbike'i ja muid asju lisaks.  Kui on jõutrenn (korra nädalas), siis tuleb sõudmist pool tundi. 70% trennidest on mahutrennid, enne võistlust on ka teravamaid trenne. Nt. 15 min soojendust ja siis 10 lõiku 1 min täiega, 1 min puhkust.  Tavaliselt tuleb 4 trenni nädalas, üle viie ei tee põhimõtteliselt. „Trenni oskab igaüks teha, tähtis on oskus puhata“ (Tsiteerin Mihkel Klementsovi, oma esimest treenerit).

Suvel kaks kuud ma ei sõua ergomeetril, siis saab vahel joosta, vahel rattaga sõita. Siis ei ole ka ergomeetri võistlusi. Suvel on ilma sporditagi elu kiire ja sport hakkab natuke elu segama, pühendun puhkusele. Aga talvel ma lihtsalt pean liigutama, see on „narkomaania“. Nii et talvel olen ma heas mõttes spordi ori, kõik elu on seatud selle järgi, milline on võistlusgraafik.

Palju sa aastas võistled?
Sõudeergomeetri võistlusi – EMT sarjas on etappe 4, lisaks 5-6 muud võistlust, lisaks on 6 etappi veloergomeetrite Wattbike'i sari, kus ma kindlasti osalen, lisaks sellele on veel nn. ultrasõidud. Ultrasõite võib olla aastas nt. 1-2 poolmaratoni, 1 maraton, 100km sõit, võistkondlik 24 tunni sõit.

Sel nädalavahetusel 15/16.märtsil on 24 tunni sõit. 24 meest on meeste tiimis kirjas, samapalju naiste tiimis. Eesmärgiks on Eesti rekordid, kuna varem pole keegi seda teinud. Segaklassis on Eesti rekord olemas, kuid eraldi meeste või naiste tiim pole 24 tunni sõitu Eestis varem teinud.  Sõuame Harku Sõudebaasi klubiga. Meeste eesmärgiks on sõita ööpäevaga keskmise kiirusega 4 minutit/km ehk 360km kamba peale. Sõidame ilmselt 30 minuti pikkuste vahetustega.
 
11. mai on 100 km sõit. Seal on nii võistkondlik kui individuaalne arvestus.  Minu eesmärgiks on sõuda esimese eestlasena 100 km järjest sõudeergomeetril.  Mullu üks endine sõudja proovis kuid katkestas 75 km peal.  Teiseks eesmärgiks on sõuda 100km kiiremini naiste maailmarekordist ehk alla 7:27:26.4.

Nii et sõudeergomeetritel korraldatakse ka maratone? Mis su maratoni rekord (sõudmises) on?
Maratoni rekord on 2:49.23, mis teeb 1000 meetri keskmiseks ajaks 4:00.8.  See on naiste maailmarekordist 15 sekundit parem. Maratoni olen sõitnud elu jooksul 5 korda, poolmaratoni ca 60 korda. Pikkade distantside Eesti parimaid tulemusi saab vaadata lingilt http://soudespinning.ee/eesti-reitingud/

Palju sisesõudmise harrastajaid Eestis üldse on?
Kokku tuhat võib olla, Harku sõudeklubis (mis on kõige suurem klubi) on liikmeid üle 50.

Mis saavutusi sul veel ette näidata on?
Eesti meistrivõistlustelt olen omas vanuseklassis tulnud kaks korda hõbedale ja korra pronksile.
2009.a. olen 40+ Leedu meister ja 2010.a. Leedu hõbe.  2009.a. Käisin Roomas EM-il, seal olin 40-49 vanuserühmas seitsmeteistkümnes (osalejaid oli seitsmekümne ringis). 2009 kuni 2011 sai alustatud Eestis 100 km sõidu traditsiooniga 5-liikmelise võistkonnaga „Vaus & Co“.
Ala maailmameistrivõistlusi peetakse igal aastal Bostonis.  Miks mitte tulla  kunagi nt. M80+ vanuserühmas maailmameistriks! 

Muudele võistlustele oled plaaninud minna? Ratta või jooksumaratonile?
Osalesin kuus aastat „X-Dreami“ sarjas nii B kui ka A-rajal. Rattamaratonidel ma kardan grupisõitu ja vigastusi. Ühel korral olen käinud Tartu maratonil, 1985.-ndal aastal, Stardinumber oli 10498. Aeg oli vist 5:10. Tartu Maratonile lähen ma veel kindlasti ja siis võtan selle ka igaaastasesse plaani. Noorena – 10-14 tegelesin vehklemisega (espadron – see ilma juhtmeta, musketäride oma), natuke tegin kergejõustikku, olin paar aastat isegi Enn Selliku jooksukooli liige. Tema programmi järgi tegin jooksutrenni.