Tipptasemel jooksjate sammusagedus ehk kadents on vähemalt 180 sammu minutis, maksimaalsel kiirusel isegi kuni 200 sammu ja üle selle. Näiteks, Haile Gebreselassie olevat Berliini maratonil 2008.a maailmarekordit 2:03.59 joostes teinud 197 sammu minutis. Võrdluseks, Eesti hetke üks parimaid maratoonareid Kaupo Sasmin jooksis suvel 2015 maratonitempoga pikki lõike joostes ca 185 sammu minutis.

Harrastusjooksjatel loetakse keskmiseks sammusageduseks 150-170 sammu minutis. Näiteks, mul endal jäi mõned päevad tagasi kiirusega 5 min/km-le joostes kadents alla 160 sammu minutis.

Sammusagedus sõltub lisaks jooksja enda pikkusele ja sammu pikkusele kõige rohkem jooksu kiirusest. Mida kõrgemal tasemel ja kiiremini joostakse, seda tihedam on sammusagedus. Ka harrastusjooksjal võib sammusagedus olla võrdväärne tippjooksjaga, aga tippjooksjast eristab teda lühem sammupikkus. Oluline on sammusageduse ja –pikkuse kombinatsioon. Sammusagedus varieerub sõltuvalt pingutusest ja jooksukiirusest tavaliselt kuni 20 sammu. Rahulikul treeningjooksul on see väiksem kui võistlusel või kiirel jooksul. Tippjooksjatel võrreldes harrastajatega muutub sammusagedus vähem, nendel muutub rohkem sammupikkus kui jooksurütm.

Kui sammusagedus on väga madal (või harvemal juhul kõrge), siis on mõtekas treenida sammusageduse muutmist. Sammusagedust aitavad muuta jooksuharjutused, lühikesed kiired jooksud, allamäge ja ülesmäge jooksud, fartlek, paljajalu jooksmine. Sammusagedust aitab tõsta ka jooksu ajal kiire rütmiga muusika kuulamine. Tihedama sammusagedusega on väiksem koormus jalgadele ja kiirem jooksurütm annab efektiivsema edasiliikumise. Mida kauem oled õhus, seda suurema raskusega maandud jalale ja põrutad jalgu.

Oluline on leida endale sobiv jooksurütm ning optimaalne sammusagedus. Igaühel on isikupärane jooksutehnika ja seda kardinaalselt muuta ei ole vaja.

Huvi korral leiab rohkem infot raamatust "Daniels' Running Formula" (second edition lk 93-94)

Foto: Heiki Rebane.