Spordiarst Sergei Iljukov, kes on olnud kaua aega ka Eesti Antidopingu poolt kasutatud spetsialistide nimekirjas väidab, et maratoonar Ilja Nikolajevi dopingukasutamisele jõuti jälile tema tulemusi matemaatilise mudeli järgi analüüsides.  Iljukov toob Soome Antidopingu veebilehel näiteks Ilja Nikolajevi tulemused aastatel 2011-2014 ja väidab, et sportlase 2014.a. Frankfurdis näidatud maratonitulemus oli varasemate tulemustega võrreldes liiga hea.  Sellist matemaatilist mudelit peab Iljukov eriti oluliseks kohalikul tasemel sportlaste jälgimiseks nende pürgimisel rahvusvaheliste tippsportlaste seltskonda. 

Sama metoodikat kasutatakse Iljukovi väitel ka teistel spordialadel, näiteks suusatamises.  FIS-punktidele tuginev jälgimissüsteem võtab arvesse erinevate suusaradade erinevat raskusastet ning jälgib sportlase tulemuste kõikumist võistlustel.  Rattaspordis on analoogiliseks võrdlusbaasiks Tour de France’i Alpe de Huez’i tõus tuuri lõpus. 

Kuigi bioloogilise passi kasutuselevõtmine dopingukontrolli mehhanismina on alles suhteliselt uus, vaatab Iljukov lootusrikkalt tulevikku.  Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu IAAF andmetel on bioloogilise passi alusel dopingu tarvitamises karistatud alles 51 sportlast, neist 26 olid Venemaa sportlased.  Spordiarsti sõnutsi on dopingukontroll muutunud sel sajandil oluliselt rangemaks, kuigi näiteks bioloogilise passi steroidiprofiilid võeti kiirus- ja jõualade sportlaste jälgimisel kasutusele alles 2013.a.  Ent ajalugu meenutades – esimesed võistlusvälised dopingproovid võeti alles 1988.a., sellele eelnevast perioodist pärinevad mitmed senini jõus olevad kergejõustiku maailmarekordid. . .

Iljukovi artikkel on täies mahus loetav Soome Antidopingu lehel siin.