Marathon100 on Ida-Virumaa staadionimaratoni ametlik veebipartner ja seetõttu hakkame igakuiselt jagama ka staadionimaratoni ettevalmistusega seonduvat korraldajate köögipoolest.

Taustast, nii minevikust kui tulevikust

Staadionimaratoni idee tekkis 2014. aasta suve hakul ning 22. juulil saigi Iisaku staadionil esimene võistlus läbi viidud. Aasta hiljem korraldati juba ööpäevaga kolm maratoni ja üks veerandmaraton. Tänu sellele, et head inimesed on jooksule oma südame sisse pannud, on osalejad senipeetud võistlustega üldjoontes rahule jäänud. 

Kui algul veebis ringi vaadates tundus, et Rootsi pealinnas toimub samuti staadionil maratonijooks, siis lähemal uurimisel on selgunud, et seal on staadionil vaid start ja finiš. Seni pole veel õnnestunud tuvastada mujal maailmas staadionil joostavaid maratone, kuid otsingud käivad. Eesmärke on otsingutel kaks. Üks, vähetõenäolisem on see, et võib-olla ongi tegu maailmas ainulaadse üritusega. Teiseks on siiski lootus, et ka mujal maailmas staadionil maratone joostakse ning miks mitte kunagi teha ühiste jõududega kas või staadionimaratoni maailmameistrivõistlused.

Siiski ei tahaks isegi tippspordivõistluseks välja kasvamise korral ära kaotada ka senise formaadiga jooksuööpäevakut. Võistlust, kus mõnusas õhkkonnas saavad starti tulles poodiumikohale loota peaaegu kõik osalejad. Üritust, kus korraldajatel oleks sportlikus mõttes intiimne suhe kõikide võistlejatega ehk iga startija oleks ürituse jaoks väärtuslik just toreda inimese, mitte osalustasu maksjana. Jooksu, milles osaleja põhieesmärk poleks võit ega nännikott, vaid osavõtt hea õhkkonnaga gurmeejooksust, millest saadud positiivne emotsioon jääb jooksjat ümbritsema pikemaks ajaks.

Mis tehtud?

Kohe pärast teise jooksu lõppu sai avatud kolmanda jooksu registreerimine. Töö käigus sai plaani võetud ka jooksjatelt tulnud idee teha staadionimaratoni raames Eesti esimene 24 tunni jooks. Kuna on küsitud, mida selline jooks endast kujutab, siis lühidalt kokku võttes on see jooks, kus võitjaks on 24 tunni jooksul kõige pikema maa läbinud jooksja.

Mõistagi fikseeritakse ka 24 h jooksus rekordeid ning Eesti rekordiks on meeste arvestuses kuu aega tagasi Šveitsis Silver Eensaare läbitud 232,433 km ning naiste rekordiks on Heleen Vennikase 170,493 km, mis on joostud 2013. aasta maikuus Hollandis. Maailma tipptulemused on meestest kreeklase Yiannis Kourose nimel, kes staadionil on jooksnud 303,306 km (1997, Austraalia) ja tänaval 290,221 km (1998, Šveits). Naiste tipptulemuseks on jaapanlase Mami Kudo 2011. aastal Taipeis toimunud staadionijooksul saadud tulemus 255,303 km.

Kuna ultrajooksudest Eestis väga palju kirjutatud ei ole, siis sai veidi veebiavarustes ringi vaadatud ja leide staadionimaratoni Facebooki lehel jagatud. Korraks tundus isegi, et seda infot sai liigagi palju. Loodan, et nii nagu Facebookis saavad ka rajal ultrajooksjad ja maratoonarid kenasti üksteisega  ühise „ruumi“ jagamisega hakkama. 

Tõeliselt tore on, et jooksjad mõtlevad elavalt kaasa jooksu arendamisel ja paremaks muutmisel, tänusõnad ja kummardus selle eest. Tore, et tänapäeval on sotsiaalmeediast ning elektroonilistest kanalitest saanud hea võimalus oma mõtteid kiirelt edastada ja arendada.

Ettepanek on tehtud ka võistluse südasuvelt eemale viimise kohta. Taustast nii palju, et kui eelmisel aastal sai jooksule kuupäeva valitud, siis mõttetalgute käigus valiti välja  Kaja Jõemetsa sünnipäev. Nii see võistlus jooksuneiu loal on seni sinnakanti jäänud ja plaanis ka nii jätta. Mõistagi on teretulnud kõik teisedki jooksukorraldajad säärast võistlust tegema, seda kas kevadel ja/või sügisel, ning omalt poolt on Ida-Virumaa staadionimaratoni korraldajad nõus jõu ja nõuga appi tulema.

Mis teoksil?

Tehtud on ettevalmistused ja koostatud nimekirjad võimalikest toetajatest. Oktoobri lõpus saadame laiali palvekirjad. Üleskutse ka kõikidele jooksusõpradele: kui keegi teab mõnda asutust/ettevõtet, kel huvi ürituse toetamise vastu, siis kõik sellekohased vihjed on teretulnud aadressil tere@sportiv.ee või võib ühendust võtta kas või Facebookis.

Tore, et senised toetajad on lubanud või kaaluvad jooksu ka järgmisel aastal toetada, kuid selge on see, et jooksu arenemiseks on kõik uued toetajad teretulnud. Kindlamatest plaanidest tahaks järgmisel aastal ellu viia nii veebi-TV ülekande kui ka öisel jooksul veidi tulevärki.

Eks ideid on palju, kuid tahaks hoida jooksu ja meelelahutust sellises vahekorras, et huvilised tuleks   jooksule kaasa elama eelkõige jooksu enda pärast ja kõik muu melu oleks boonuseks.

Kes on osalemas?

Kuna staadionile masse tiirutama ei pane, siis on aegade algusest olnud jooksudel peal osavõtulimiit. See on seotud nii ajavõtukvaliteedi (lisaks elektroonilisele ajavõtule on ka inimsilm jooksjate ringe lugemas) kui ka optimaalse liikumisruumi tagamisega.

Eri jooksud on ka erisuguse ajalimiidiga, suunates eri eesmärkidega jooksjad eri startidesse. Ja mõistagi stardivad jooksud eri aegadel.

Pärast „tillumaratone“ antakse esimene pikamaajooksu start 21. juulil kell 16 24 tunni jooksjatele ning protsentuaalselt on sellel jooksul ka üheksa kuud enne võistluspäeva kõige rohkem kohti broneeritud. 20 kohast on kinni pandud 15 ehk hõivatud on 75%.

Kell 16.15 lähevad õhtumaratoni rajale maratoonarid, kelle eesmärk on rada läbida vähem kui nelja ja poole tunniga. Sellele jooksule on end kirja pannud 7 maratonijooksjat ja 7 jooksjat plaanivad minna poolmaratonile ehk 40 kohast on saada veel 26.

Pärast laste- ja noortejookse on kell 21.30 kavas veerandmaraton (selle jooksu raames võetakse ka 10 000 m aeg), kus praeguseks on 40 kohast hõivatud seitse.

Staadionimaratoni raames saab joosta ka veerandmaratoni.

Kell 23 antakse lähe öömaratonile, kus kontrollajaks on sümboolsed 10 tundi ehk seda distantsi saab läbida ka väga vaikses tempos. Eesti ainsa öömaratonina on see ka praeguseks kõige osavõturohkem, sest 40 kohast on kinni juba 29, 18 inimest kavatsevad minna maratonile ja 11 poolmaratonile, kusjuures huvitav on sooline jaotus: maratonil on nii mehi kui ka naisi osalemas 9, poolmaratonil on aga naiste ülekaal 6:5.

Üle poolte kohtadest on kinni ka 22. juuli hommikul kell 10 antaval hommikumaratonil, kus kirjas on 21 jooksjat: 12 maratonile ja 9 poolmaratonile.

Esimesed osalejad on ka osalustasu üle kandnud – tänud! Esimene hinnavoor lõpeb teatavasti 31. detsembril.

Rohkem infot leiab staadionimaratoni kodulehelt www.sportiv.ee/staadionimaraton.
 

Fotod. Margit Ahu ja Rene Kundla