Minu viimasest postitusest Teile on möödunud juba üle kuu! Meeletu, mis kõik mahtus ära augustikuu 262 jooksukilomeetrisse. Või vähemalt nii kirjutab mulle Strava, ausõna, ise ma mingit Exceli-arvestust ei pea ning tegelikult tean, et mõni lühike võistlusjärgne taastav sörk on isegi välja jäänud. 

Näiteks ühe ca kilomeetrise taastava jooksu, Kadrioru staadionil, peale 1000m võistlust, suutsin ära kustutada, sest nagu Te kõik teate, kirjutab Polar kellale: Kas ma salvestan selle lühikese jooksu? Jah, ma vajutasin Ei :D.

Et alustada algusest, siis peame võtma kohe 1. augusti: siis oli Mulkide püha jooks: Viljandi järvejooks, mis tavaliselt toimub 1.mail, aga koroona tõttu, toimub hoopis juba teist aastat augustis. Kes rajaprofiili ei tea, siis tegemist on korraliku krossijooksuga, veidi saab teed mööda ka ikka joosta, aga peab siiski arvestama läbi soo ja üle põldude jooksmisega. 

Tavalised inimesed, ehk harrastajad räägivad Järvejooksust, et tuleks läbida alla tunni, et siis oled tegija. Minu varasemad tulemused enamasti ongi sinna 55-57 minuti kanti jäänud, parim tulemus oli 2017 aastal 54,10. Ja alati on raske olnud.

Nüüd oli ainus raske koht staadionil, kus maakonna kiirem naine Sille Puhu minust hetk enne mööda pani ja täiest torust finišisse küttis. 

Aga umbes kilomeeter enne seda, olin all Viiratsis ja vaatasin sillale pandud suurelt kellalt, et  jooks on käinud +43 minutit. Mõtlesin oma peas, et kuidas see võimalik on? Vaatasin igaks juhuks oma kellalt ka, äkki korraldajate kell valetab. Kõik õige, mingi ime läbi olin suutnud suhteliselt kerge sammuga jõuda viimase sirgeni. Sealt oli veidi üle kilomeetri minna. 

Kui finišis Sillele järgi kihutasin, olin tegelikult oma aja peale mõeldes üliõnnelik. Sille on ju kogu aeg minust kiirem olnud. Aga see on ka saavutus, et sain temast ca poolteist km enne mööda ja teda lõpuni tassisin, mis siis, et ta viimasel 300m peal minust mööda pani ja 5 sekundit enne mind lõpetas. Me mõlemad saime alla 50 minuti aja! 

Staarjooksjad ehk tipud ikka räägivad, et aeg peab alla 50 minuti olema, siis oled tegija: mu aeg oli 49,47, Sillel 49,43. Aga mina võitsin sealt siira rõõmu, hea enesetunde ja üle 4 minutilise aja paranduse. Sillel läks toibumiseks jupp aega, enne kui ta staadionilt püsti sai, sest tema andis endast rajale kõik, et maakonna kiireima naise tiitel talle alles jääks. Seda ma ütlen, Sille on üks vägev ja kange Eesti naine!

Foto autor Inga Teder

Augustis tulemused aina paranesid. Nädal hiljem Peetri jooksult sain enda 5k parima aja: 19,18 neto. 1000m jooksult Kadriorus sain uue isikliku 3,18'65 (vihmas joostud). 10000m Viljandi staadionil jooksin end alla 41 minuti klubisse, täpsem aeg: 40,58'94 millega kaasnes ka maakonnameistri tiitel ja ajaleht Sakala intervjuu. Lihtsalt mainin, et esimesed 5 kilomeetrit ma ei pingutanud, sest treener Taivo käskis joosta poolmaratoni tempos ja lubas alles pärast viiendat kilomeetrit kiiremini joosta, seda juhul kui liiga kerge on. Oli, ja iga kilomeeter edasi, sai ainult kiirust tõstetud. 

Foto autor: Elmo Riig

Järgmine päev oli Taivo kirjutanud mulle kavasse taastav jooks, aga mina ju plaanisin minna õhtul Kasari vanale sillale imelist Sadamasilda ja Marek Sadamat kuulma, seega sättisin oma päeva nii, et hommikul sain joosta seal esimest korda toimunud Kasari Kahe silla jooksul. Distantsiks oli 1,66km, seega minu jooksukava mõistes ei midagi hullu. Ajaks sain täpselt ümmarguse 6,0 ning naiste esikoha.

Nädala lõppu 29. augustile jättis Taivo mulle viimase pika jooksu, milleks oli 19km rahulikus tempos (rahulik ehk minu 145 pulsivahemik) ja peale tuli joosta veel 2 kilomeetrit poolmaratoni tempos. Kuna aga Viljandis toimus samal ajal Hansapäevade raames Trepimäe jooks, siis oma sörgiga sinna jõudes ei suutnud ma vastu panna soovile osaleda. 

See võistlus ei maksnud midagi ja mis see 160m mulle treppidest üles jooksmist ikka teeb? Läksin ettevaatlikult, et mitte vigaseks end kukkuda või jalgu väänata ja ülal ütlesin treener Einarile, et võtku ta mu diplom ning läksin oma 21km täis jooksma. Pärast hiljem Einar helistas, et olin võitnud vanuseklassi võidu, saanud medali ja Rakvere lihatööstuselt võidunänni. No mis nii viga trenni teha?

Eriti tihe oli aga augustikuu viimane nädal, kuhu Strava andmetel 71,6 kilomeetrit kogunes. Tavaliselt näen selliseid numbreid, kui toimub mõni nädalalõpu jooksulaager, kus tehakse 2 trenni päevas. Nüüd aga laagreid polnud. Õnneks edasi mahud vaikselt kukuvad, et saaksin enne tähtsat poolmaratoni finaali leida kehas jõudu ning nagu minu treener Taivo Püi ütleb: "Pead leidma värskuse." ÜKEga pean hoidma tagasi ja muud alad, nagu jalgratas võiks veidi oodata, näiteks kevadet- kui vaadata viimase aja heitlikku ilma :D.

Teiega aga kallid lugejad, kohtume juba Tallinnas grande finale ajal 11.09.2021! Mina olen kohal, ole Sina ka! Eriti kuna käimas on Spordinädala kuu!