Pühapäeval, 1, mail startivale 93. suurjooksule ümber Viljandi järve on end kirja pannud ligi 2200 jooksjat ja kepikõndijat ning kohal on ka paljud Eesti tippjooksjad.

Oma osaluse on kinnitanud mullune võitja Kaur Kivistik, samuti on registreerunud varasem kolmekordne võitja Roman Fosti ja neli korda esimesena lõpetanud Keenia mees Ibrahim Wachira Mukunga. Eesti paremikku kuuluvatest jooksjatest on tulekust teada andnud veel Leonid Latsepov, Karel Hussar, Olavi Allase, Keio Kits.

Naiste seas võib favoriitideks pidada mullust naiste arvestuse võitjat Kaisa Kukke, kellele pakuvad konkurentsi Mari Boikov ja Pille Hinn.
Ümber Viljandi järve jooksu rajameistri ning tuntud jooksutreeneri Einar Kaigase sõnul näitas paar nädalat tagasi Tallinnas Kadrioru staadionil joostud jüripäeva tunnijooks, et nii Mukunga kui Latsepov on heas vormis. „Fosti tuli äsja mäestikulaagrist ja on ka heas vormis," kõneles Kaigas.

Üle kahe aasta saab stardipaugu jooksule anda taas tavapärasel ajal ehk 1. mail. Kahel varasemal aastal on tulnud jooks lükata augustisse ning siiski tuli ühel aastal anda pandeemiapiirangute tõttu päeva jooksul kaks starti. Et tänavu piiranguid ei ole, siis jääb minevikku ka virtuaaljooks.

Ettevalmistused on kulgenud plaanipäraselt: rada on märgistatud ning võistluskeskuse valmis. Laupäeva pärastlõunal jooksid staadionil sajad lapsed, kellest nooremad polnud veel aastasedki ja vanimad 12-aastased.

1. mai rajaolude kohta arvas Kaigas, et võrreldes augustis peetud jooksudega on rajameistril tööd vähem, sest pole vaja niita ega rajada teid läbi viljapõldude. Soo on Kaigase sõnul muidugi märg ja tavalisest kevadest omajagu hullem, sest talv oli lumerohke ja hiline. Kui soine lõik on vaid mõnesaja meetri pikkune, siis oluliselt pikemalt tuleb jooksjatel hakkama saada teisel pool järve olevatel põldudel, mis on üsna pehmed ning raskelt läbitavad.

Viljandi ettevõte Rekkavennad OÜ on pannud välja 1000 euro suuruse lisapreemia võitjale juhul kui ta suudab ületada Pavel Loskutovi nimel oleva rajarekordi 34.50. Einar Kaigas ennustas, et rajarekordi ületamisel sõltub väga palju jooksupäeva ilmast. „Otsustavad kohad on tõusud ja põllud. Kui seal on vastutuul, siis rekordit ei tule. Aga järvejooksul on rajarekordist olulisem võit – et oma nimi kivisse saada,” selgitas Kaigas.

Tänavusel jooksul on muudatusena meeste ja naiste arvestuse võitjate preemiafond võrdne. "Kõik on võrdne ja muu auhinnalaud on rikkalik – nagu väärika ajalooga jooksule kohane," toonitas Kaigas.

Suurjooksu start antakse kell 12 linnastaadionilt ja sealsamas on ka finiš. Raja võib igaüks ise valida, kohustuslik on läbida vaid kaks kontrollpunkti – Orika matkaraja sillal (4,8 km) ja Viiratsi matkaraja sillal (10,2 km).

Ümber Viljandi järve jooks on Eesti vanim traditsiooniline rahvaspordivõistlus, mida esimest korda peeti 1928. aastal. Siis tekkis kahe aasta pikkune paus, kuid alates 1932. aastast pole olnud ühtegi aastat, mil võistlus oleks ära jäänud. Ümber Viljandi järve jooksu osalejate rekord pärineb aastast 2017, kui lõpuprotokolli kanti 3642 jooksjat ja kepikõndijat.

Umbes 12 kilomeetri pikkusel jooksul või kepikõnnil võivad osaleda kõik, kes on sündinud 2009. aastal või varem.

Võistluskeskus avatakse pühapäeval kell 9 ja stardikoridorid kell 11.30.