Sellest, milliseks tulevik kujuneb, annavad aimu ulmefilmid. Nii on mitmed 1980ndate-90ndate filmides nähtud ideed tänapäeval muutunud toodeteks, heaks näiteks kasvõi isesõitvad autod. Samasuguseks tulevikutooteks on ka Julbo EVAD-1 nutiprillid, mida Marathon100l õnnestus päikeseliste kevadpäevadega testida.

Päikeseprillid, mida peab enne kasutamist laadima? Jah, uued julbod tuleb tõesti esmalt laadijasse ehk siis arvuti USB-avasse lükata. Nimelt on Julbo EVAD-1 päikeseprillide puhul tegemist nutiprillidega, mis käituvad otsekui spordikella lisaekraan. See, et prillidel on laetav aku ning – kasutusjuhend – on harjumatu ja annab märku sellest, et need sobivad palju enamaks, kui lihtne päikesekaitse.

Prillide laadimisava paikneb ninakaare kohal, laadimiseks tuleb esmalt kahe prilliklaasi vahel paiknev ninapadi eemaldada, misjärel tuleb nähtavale mobiiltelefonide juures tavapäraseks saanud mikro-USB ava.  Aku täies mahus laadimine võtab aega paar tundi, peale esimest 1,5 tunnist treeningut on aku 100%st järgi veel 93.

Järgmise liigutusena laen mobiiltelefoni ActiveLook rakenduse, mis on väga sarnane ükskõik millise teise spordirakendusega. Treeningu käivitamine, salvestamine, ekraanivaated on kõik ootuspärased ning info selge.

Seejärel lülitan päikeseprillid sisse hoides näppu prillide ees kahe klaasi vahel viis sekundit. Prillid ühilduvad mobiiltelefoniga sinihambaga, ühendus tekib hõlpsasti ning võibki trenniga alustada.

Panen prillid pähe ning tõesti, parema klaasi peale kuvatakse mobiilirakenduses olev info. Näen prilliklaasil kellaaega, läbitud vahemaad, liikumiskiirust, treeningu kestust. Info kuvatakse parema prilliklaasi ülemisse vasakusse nurka ehk see ei varja vaatevälja. Keskealise jooksjana olen tänulik, et numbrid on piisavalt suured ja selged. Vahel spordikellaga joostes on tahtmine prillid pähe panna, kuid nüüd sellist tahtmist ei teki. Õigupoolest, prillid ongi ju peas, Julbo päikeseprillid. . .

Prilliklaasile kuvatav info on selge ja tumedamal taustal hästi nähtav.

Treeningu info kuvatakse ekraanile kasutades selleks väikest ekraani ja nina peal paiknevat miniprojektorit. Info on erkkollases kirjas, selge ja kontrastne. Kõige paremini on see loomulikult näha tumedal taustal ehk teisisõnu, kui pilk on suunatud näiteks tumedale asfaldile. Helesinise taeva taustal tuleb kiri natuke halvemini välja, kuid üldiselt jooksen ma pea kuklas väga harva.

See, et treeningu käigus näed kogu vajalikku infot prilliklaasilt, nõuab loomulikult harjumist. Eks seegi, et mobiiltelefoniga saab pilti teha, nõudis harjumist. Ent kui uued harjumused on juurdunud on keeruline vanade juurde tagasi pöörduda. Prillidelt info jälgimisel tuleb muidugi ettevaatlik olla, hetkeks pead silma teravustama klaasi siseküljele ning tähelepanu võib hajuda. Ent samas, 1,5 tunnise treeningu käigus ei vaadanud kordagi käel asetsevat kella. Polnud vaja. Kogu info, mida vajasin, sain kätte prillidele pilku heites.

See on eriti hea siis, kui liikumiskiirused suuremad ehk kui sel hetkel, mil pilgu kellale suunad, võib teel midagi ootamatut juhtuda või ette tulla. Teisisõnu näiteks jalgrattaga sõites. Muidugi, alati on võimalik hankida eraldi rattakompuuter, kuid vähemalt minul sellist lisaekraani pole. Käesoleval hetkel ühilduvad Julbo EVAD-1 prillid nii ActiveLook mobiilirakendusega, kui Garmini spordikelladega.

Kui jätta kõrvale uute Julbode nutifunktsioonid, siis on tegemist ka väga korralike päikeseprillidega. Need on kerged (35 grammi) ning klaasid pakuvad head kaitset päikese eest. Läätsed on fotokroomsete omadustega ehk need reageerivad valgusele. Kui valgus on intensiivsem, lähevad läätsed tumedamaks ja vastupidi.

Muidugi, head asjad maksavad tänapäeval head raha ning ega Julbo EVAD-1 nutiprillid erandiks ole. Tõenäoliselt on tegemist Eesti kallimate spordiprillidega, kuna nende jaehind on 499 eurot ehk maksavad enamvähem sama palju kui korralik spordikell.

Kui selline summa tundub suur, siis Prantsuse tootjal on ka teisi, kuid mõnevõrra soodsama hinnaga päikeseprille. Allakirjutanu hankis aasta tagasi ülikerged, vaid 26 grammi kaaluvad Aerolite spordiprillid, mis samuti fotokroomsete läätsedega. Aerolite prillid muudab kergeks see, et läätsed pole ülevalt-alt raamidega ümbritsetud, seetõttu ei takista midagi ka sinu vaatevälja.

Ilma raamita prillid on väga kerged

Fotokroomne lääts on Eesti tingimustes omal kohal, kuna siinsed ilmaolud on meeldivalt (või ebameeldivalt) vaheldusrikkad. Tüüpiline Eesti ilmateade ütleb ju: „Vahelduv pilvisus, kohati hoovihma.“ Seetõttu ei või kunagi kindel olla, et just sina oma jooksu ajal ei satu pilve alla või päikese kätte. Kuna päikeseolud on muutlikud, on ka valguse intensiivsusele reageeriv lääts hea.

Ent Julbol on ka spetsiaalselt jooksmiseks (Julbo Run) või rattasõiduks (Julbo Rush) disainitud prillid. Kui liigud palju ka talvel ja suuskadel, võiks kaaluda ka polariseeritud läätsedega prille, mis tagavad peegeldusvaba vaatevälja.

Julbosid kasutatakse ohtralt ka mägistel maastikuultratel.

Täpselt nagu jooksma ei peaks minema puuvillase T-särgiga, võiks joostes, rattaga sõites või matkates peas olla sportlikuks liikumiseks mõeldud päikeseprillid. Miks? Esiteks loomulikult spordiprillide ventilatsiooniavade tõttu. Joostes toodab keha sooja ning kui higi tõuseb kehalt lendu, maandub see koheselt sinu päikeseprillidel. Prillid lähevad uduseks ning vaateväli on hägune. Ent hästi ventileeritud spordiprillidega seda probleemi ei teki.

Teiseks, spordiprillid on kerged, ei häiri sind liikumisel ega hüppa ninal.

Kolmandaks, spordiprillid on disainitud nii, et nähtavus oleks laia vaatenurgaga. Ses osas, milliste läätsedega prillid kõige paremini sobivad, küsi julgelt kauplusest ja varu prillide ostmiseks aega. Julbo päikeseprillide kohta soovitaks küsida näiteks Matkaspordist.