Kuhu see aeg nüüd lendas? Juuli ja august läksid mööda nii, et ei saanud arugi. Suvi on olnud tegus, kuid jooksmine ja treeningplaani jälgimine on olnud ikka esikohal. Ja on ka trenni keskmine tempo ülespoole liikunud. Nii ta ju olema peabki!

Treeningud on saanud nii tavapäraseks, et üldiselt isegi ei mõtle, kus, millal ja millist trenni ma teen. Rutiin on sees ja õnneks ei ole ma sellest ka tohutult tüdinenud. Kõige rohkem naudin ma nädalavahetuse pikka jooksu. Jääb see mul 1,5 tunni ja 17-19 kilomeetri vahele. Puhas nauding!

Võistelda olen saanud pigem vähe. Augusti alguses käisin koos teiste projektis osalejatega Peetri jooksul, kus jooksin 10km isikliku rekordi ajaga 43:51. Alustasin veidi liiga kiiresti joostes esimesed 4 kilomeetrit 4:04-4:08 tempos. See viis tempo kukkumiseni teisel ringil, kus tempo oli stabiiliselt 4:28 min/km. Mõnisada meetrit enne finišijoont hakkas minust mööduma üks mees, kes hüüdis “Ma olen sind terve jooksu kätte proovinud saada. Lähme nüüd koos lõpuni!” ning sundis mind siis lõpuspurti tegema. Tänu temale mu aeg järgmisesse minutisse ei läinud ka. Aitäh veelkord, kui Sa seda lugema peaksid. Jooksu keskmiseks tempoks jäi siis 4:21 minutit kilomeetri kohta.

Varsti saab ka jooksuvõistlusel käed pea kohale visata!

Selline keskmine tempo kümne kilomeetri peal näitab, et oma seatud eesmärki - Tallinnas  1:30 aega püüda jääb ilmselt siiski kättesaamatuks. Kui ma projekti kandideerisin, siis seadsin tegelikult oma eesmärgiks 1:35. Kui valituks osutusin, siis ema Annika utsitas mind see eesmärk siiski 1:30 peale muutma. Tundub, et oleks pidanud oma esialgset vaistu usaldama ja mitte liiga ahneks minema. 1:35 ja poolmaraton 4:30 tempos tundub päris tehtav. Treener Toomas Tarm küll usub, et pigem 1:37 kanti. Eks me juba väga varsti näe.

Poolmaratoniks ettevalmistumiseks midagi väga erilist ma teha ei oska. Piisavalt lühike distants, et keha peab vastu. Kuna võistluse start on üsna vara, kell 9 hommikul, siis olen nüüd hakanud varem ärkama ja progresseeruvalt toon selle ärkamisaja kella viieni hommikul, et ärkamise ja stardi vahel oleks 4 tundi. Paar päeva tagasi lisasin menüüsse suurema koguse mineraalvett ja peedimahla. Viimane mööda poode taga ajamine on omaette trenn. Kadarbiku võiks vastavalt suurvõistluste graafikutele peedimahla valmistamise koguseid reguleerida.

Septembris alustas uuesti ka hommikujooksude väljakutse Anu Piiroja loodud Facebooki grupis Hommikujooksjad. Koht, kus ma eelmisel aastal sain oma jooksmisele tõelise hoo sisse. Eesmärk on joosta igal hommikul endale mõnusas tempos ja nautida jooksmist. Tingimuseks vähemalt 3 km või 15 minutit liikumist. Kuigi võistlus on lähedal, siis kavatsen sellest väljakutsest kindlasti osa võtta. 11.septembrini rahulikult ja siis kuu lõpuni ilmselt jätan muud trennid kõrvale ja naudin hommikuti jooksmist. Siinkohal kutsun Sind ka, armas siin lugeja, Hommikujooksjate gruppi. Väga ägedad jooksusõbrad pea igas Eesti linnas on garanteeritud!

Niisiis, näeme väga varsti Tallinnas!