Tundub, et on üsna tavapärane, et suvel koguneb inimestel jooksukilomeetreid vähem kui muul ajal aasta jooksul. Okei, talv jääb ka paljudel vahele. Kevad ja sügis on aga parimad aastaajad jooksmiseks. Enamus jooksuvõistlusi korraldatakse ju ka just siis. Ei ole minagi siin eriarvamusel, et ilm mängib suurt rolli jooksumotivatsiooni kujunemisel. Ma arvan, et 2021 on minu elu esimene jooksen-aasta-läbi aasta. Viimaste nädalate palavus paneb loomulikult korralikult proovile, kuid kava on ees ja isegi kui tahaks kuumuse vabanduseks tuua ja hoopis rannas või diivanil lebotada, siis sel korral see läbi ei lähe.

Treeningkava jälgmine on saanud tavapäraseks ja enam ei mõtlegi, et mis täna või kuidas või millal. See lihtsalt on üks päeva osa ja muud suvised ajaveetmised tulevad jooksmise ümber, mitte vastupidi. Kas ka mingit arengut on ei oskagi hinnata, sest kuumalaine teeb siin oma töö. Jõutrennidega olen ka natuke liiga laisk. Ühe korra nädalas küll jõusaali külastan, kuid tahaks siin veel mahtu lisada. 

Juunikuus on olnud ka mõni vahva jooksuüritus. Kuu alguses Janeki maraton, kus Kleiri ja Ingaga ka poolmaratoni distantsil palavust trotsisime. Aeg ei tulnud midagi erilist ja vormikontroll see jooks kindlasti ei olnud. Küll aga arvestatav aja parandus võrreldes eelmise aastaga, mis on hea märk. Selle jooksu puhul on ajast palju olulisem õhkkond ja ürituse nautimine. Võib-olla muutub aeg oluliseks siis, kui ta ükskord aprillis toimuda saab, nagu esialgu planeeritud. 

Paar nädalat hiljem osalesin Tipust Topini teatejooksus, mis oli tõeline elamus. Raske isegi kokku võtta, kuid usun, et kõrvaltvaatajatele, kes jooksmisega ei tegele on selline asi täiesti mõistusevastane. Okei, 37 kraadises leitsakus, täiesti magamata, oma kolmanda vahetuse 12 kilomeetrit joostes oli see kogu ettevõtmine mu enda jaoks ka hullumeelne. Tiimikaaslane küsis pärast mu lõpetamist, et mitu korda ma mõtlesin, et miks ma seda teen. Aus vastus oli, et ühe korra, kogu see 12 kilomeetrit. Aegadega võis samas täitsa rahule jääda. Esimese vahetuse 9km põrgukuumuses 4:53 min/km. Teine vahetus kell 3 öösel mõnusas 15 kraadises ilmas oli kõige mõnusam. Emotsioon, mis sellest tuli oli võimas ja tituleerisin ta oma elu kõige nauditavamaks jooksuks. Pikkus sellel 10km ja tempo 4:32. Kolmas vahetus kõige palavam - 12km ja 5:17 tempo. Munamäelt Piritale jõudmiseks läks meie tiimil 30 tundi. Auhinnaks kustumatud emotsioonid!

Nii ta siin siis hetkel kulgeb. Projekti lõpuni on jäänud veidi enam kui 2 kuud ja eesmärk poolmaraton ajaga 1:30 joosta… on ikka veel hirmutav, kuid juba natuke vähem. Siin mängib see sama ilmafaktor ka kindlasti olulist rolli. 10. september võib olla ka korralik leitsak. Seepärast parem harjutan praegu ka palava ilmaga jooksmist. Ja naudin seda protsessi täiega!