Harrastussportlasel on raske mitte märgata Eesti Terviseradade võrgustikus tehtavat tööd. Tahad minna suusatama? Hooldatud raja leiad ikka mõnelt kodu lähedal asuvalt terviserajalt. Suvel käid samas kohas jooksmas, kõndimas, rattaga sõitmas ning kõik see tundub niivõrd loomulik. Me võtame häid asju iseenesestmõistetavana, kuigi tegelikkuses on hooldatud suusaraja või põneva jooksuraja taga paljude inimeste suur töö. Tore, kui seda tööd märgatakse ja tunnustatakse.

Hiljuti pälvis Euroopa Komisjoni poolse tunnustuse ka  Alo Lõoke, Eesti Terviserajad SA juht. #BeActive Local Hero auhind on väärt tunnustus, mis näitab, et Eestis tehakse harrastusspordi edendamisel tublit tööd.

Vestlesimegi Aloga sellest, mida Local Hero auhind endast kujutab ning mis plaanid siinsete terviseradade arendamisel on.

„Põhiline liikumisharrastuse üle-euroopaline populariseerimine käib läbi #BeActive programmi ja Euroopa spordinädala,“ selgitas Eesti Terviseradade juht auhinna tausta. „Selle programmi raames antakse auhindu kolmes erinevas kategoorias. Esimene neist on kohalik eeskuju või kangelane, teine on hariduse valdkonna ja kolmas töökoha arendamise auhind. Sel aastal esitati kolmes kategoorias üle 70 kandidaadi, sealhulgas Local Hero kategoorias 42. Selles kategoorias auhind tuligi.

Auhinnagaalal.

Konkureerisin finaalis ühe serblasega, kui öelda tema kohta Serbia Mati Lilliallik saavad kõik kohe aru, millega ta tegeleb. Teine finalist oli üks Taani tütarlaps, kes tegeleb naiste jalgpalli populariseerimisega.

Tore, et minu igapäevane töö ja terviseradade võrgustik pälvis positiivset tähelepanu.

Ka mitmed meie Euroopa koostööpartnerid tahavad meilt õppida, neil sellist võrgustikku ei ole. Tahetakse Eesti mudelit oma riigis ka tutvustada. Meie teadmiste ja mudeli kopeerimine on ju iseenesest tore, meie õpime ju ka teistelt, näiteks Soomelt suusaradade arendamist ja Tšehhist rattaradade rajamist.“

Alo Lõoke, Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius rattarajale minemas.

„Auhinnagalale järgnevaks päevaks oli mul Belgias planeeritud kohtumine sealse Sport Vlaandereniga,“ rääkis Lõoke sellest, kuidas euroopaline kogemuste jagamine selles valdkonnas käib. „Nemad rääkisid oma ratta- ja jooksuradadest, tutvustasid enda tehnilisi arendusi. Hästi põnevaid asju sai kuulda, kuid ega keegi ühtegi ideed valmis kandikul ei anna, ise pead olema erinevate riikidega kontaktis või näiteks ka Facebooki gruppides sees. Näiteks jälgin rattaradade ehitajate gruppi. Ka meie võrgustiku liikmed märkavad uusi asju ja pakuvad, et võiks proovida. Siin on uusi ideid hea katsetada, kuna Eesti on nii väike.“

Kui koroonaaeg hakkas, olid kõik terviserajad ja kergliiklusteed inimesi täis, nüüd hoomab aktiivselt liikuvaid inimesi vähem. Mida Eesti Terviseradade statistika näitab?

„Me kogume statistikat nüüd juba kolm aastat, meil on loendurid rohkem kui 50l terviserajal, saame sealt teada, mitu liikumist on igal rajal tunni täpsusega toimunud.

Koroona aja alguses, 2020.a. kevadel, oli õhtune kõndimine Eesti rahvussport. See oli äge. Inimesed jalutasid õhtuti palju, kõik rajad olid täis. 

Isegi kui töö on hobi võib ka teisi hobisid olla.

See kestis kuni tuli suvi ja inimesed hakkasid mööda Eestit liikuma. Suvel maale kolides polnud terviserada enam vaja otsida, maatööd tehes saad oma füüsilise koormuse kätte. Oli märgata, et kui kevadel olid kindlad keskused, kus liiguti, siis suvel hajus see üle Eesti laiali ja seejärel natuke vaibus.

Peale suve sellist suurt hüpet (õues liikumises) enam tagasi ei tulnud. Muututi loiuks ja harjuti piirangutega ära.

Võistlustel osalemise statistikat on ka kurb vaadata. Korra aastas enda proovile panek annaks ikka juurde. Poolmaratoni või 10 km aeg näitab sinu füüsilist vormi.“

Kuna sa ise viimati võistlusel osalesid?

See on hea küsimus. Täpselt ei mäleta, ilmselt oli tegemist mõne rattamaratoniga. JÕUDi suvemängudel Käärikul osalesin rattakrossis. Olen võtnud suuna, et naudin meie radadel toimuvaid üritusi. Lõpetasin tavaliselt pool tundi-tund võitjast hiljem, nautisin seltskonda ja rääkisin inimestega, oli tore kellegagi koos kulgeda. Tõsist pingutust pole kaua teinud.

Tallinna maratonil võtsin varem ikka pooliku ette, olen pidanud standardiks, et poolmaratonis peaks ikka 1.40 kätte saama isegi kui keegi ütleks, et homme jookse.“

Marathon100 andmebaasist leiab Alo nime taga viimase resultaadina 2020.a. Tallinna maratoni virtuaaljooksu tulemuse, varasematelt aastatelt ka mitmeid poolmaratoni tulemusi nii Tartust, Tallinnast, kui Narvast.

Talvel suusad ikka oled alla saanud?

„Veel ei ole. Praegu on olmeküsimused palju tähtsamad, jõulu ajal võtan ette. Praegu on olulisem, et rajad oleks olemas ja süsteemi saaks kenasti käima joostud.“

Alo Lõoke koos Nõmme linnaosavanema Grete Šillisega

Mis on Eesti Terviseradade järgmiste aastate plaanid? Mida tahad lähitulevikus ära teha?

„Me oleme saanud väga hea tunnetuse kätte, mis hetkeseis on. Meil on hea kontakt paljude maakondade ja omavalitsustega. Koostöö riigiga ja erinevate organisatsioonidega on toimima saadud. Samuti on igal keskusel pikemaajaline plaan.

Me oleme viimased 3 aastat arendanud kunstlume valdkonda, nüüd tuleks võtta ette terviseradade kvaliteedistandard. Milline on miinimum, mida peame igas keskuses tagama? Et igal terviserajal võiks olla tualett, keskuses parkla, prügikastid, hea ja säästlik valgustus, rajapõhjad korras jne.

Radade kvaliteedistandard ja olmetingimused suuremates keskustes on eesmärgiks. Oleme tellinud olme- ja teenindushoonete moodulprojekti, et saaks sama mudelit kasutada erinevates keskustes, nii tualettideks, laenutusteks, kui teenindus- ja olmehooneteks. Oleme võtnud ette ka energiaauditi mõnes renoveerimist vajavas keskuses, et leida võimalusi olmehoonete energiasäästlikumaks muutmisel. Tark valgustus ja LED-lambid rajale! Kui maja ees käib õhtul trenn, aga raja peal inimesi ei ole, siis ei pea metsas tuled põlema.

Seda energiatõhususe ja taastuvenergia kasutamise mudelit, mida hetkel Holstre-Polli näitel välja töötame, tahaks kopeerida mujal Eestis. Olme- ja teenindushoonete rajamiseks ja renoveerimiseks, infrastruktuuri arendamiseks: pinnasetöödeks, asfalteerimiseks on vaja investeeringuteks iga-aastaselt 4-6 miljonit, sellega saame toetada ja soodustada õues liikumist.

Hästi oluline on ka regionaalsetele keskustele sisu loomine. Kui meil on professionaalsed suusarajad, võiks piirkondlike koolide suusapäevad ja -tunnid seal toimuda. See eeldabki varustuse ja õpetajate-treenerite olemasolu, et lapsed oleks suusatunniga rahul. Nädalavahetustel võiks inimestel tekkida harjumus, teha terviseradadel pikemaid matkasid.

Tahame, et rajad, mis loodud on, oleksid kasutuses maksimaalselt. Meie peame omalt poolt toetama, et asju saaks läbi viia. Peame lähenema lihtsalt ja julgelt. Sellised asjad on võimalik ju maakonna või asula kaupa ära lahendada.“

Kas sul on midagi öelda terviserajal liikuvale inimesele?

„Need, kes regulaarselt liiguvad, haarake mõni sõber kaasa, et saaksime rohkem liikujaid!

Igasugune konstruktiivne tagasiside on ka oodatud, keskused ka ootavad.

Alati võib appi tulla. Kui näed prahti võiks selle üles korjata ja panna prügikasti, üks rajameister ei jõua kõike prahti üles korjata. Kui näed oksa rajal, korja see ise ära, see võtab ju ainult paar sekundit.

Meil on päris palju radadel ka neid, kes pole harjunud seal veel käima, kelle suusaoskus jätab soovida. Hea sõna annaks nendele palju. Saad öelda „Jõudu!“. Natuke nõu anda, kui näed, et midagi valesti tehakse, kuid üritaks seda viisakalt öelda.

Suusatajatele ütleks, et kiirematel on kohustus mööda saada aeglasematest, mitte öelda :“Eest ära!“ Tegelikult on soe suhtlemine juba tavaks muutumas ning soe suhtlus teeb kõik rõõmsaks, mis on ka eesmärk.