Tallinna maraton oli paljude jooksjate jaoks selle aasta oodatuim rahvaspordiüritus. Eesti suurim jooksuvõistlus, mis mullu toimus olude sunnil ainult virtuaaljooksuna, oli sel korral kavas ka klassikalisel kujul. Loomulikult mõjutasid võistluse läbiviimist mitmed piirangud, mis dikteerisid nii rajavalikut, teeninduspunkte, võistlusjärgset toitlustust, võistluskeskuses pakutavaid teenuseid, kui muid aspekte. Lihtsustatult, ei olnud sellist valdkonda, kus korraldajatel oleks olnud käed vabad.

Seetõttu oli ka Tallinna maraton aastal 2021 teistsugune, kui aastal 2019. Võistluse põhiolemus oli endine: täpselt mõõdetud, turvaline ja kiire rada, selged kilomeetripostid ja hea rajamärgistus, piisavalt joogipunkte, ametlik ajavõtt, medal ja vahetu konkurents, kuid võistlusega seotud mugavusteenuseid, millega me pandeemia eelselt harjunud olime, oli vähem. Kõike ei lubatud. Kõike ei saanud.

Jooksjana loodan, et järgmine aasta tuleb parem. Et piirangud on leebemad ning jooksjad ja toetajad naasevad rahvaspordiüritustele. On ju jooksuvõistluste korraldus üks valdkondi, mis on kriisi käigus kannatanud kõige rohkem.

Selleks, et jooksjad naaseks jooksuvõistlustele, vajavad nad kindlust, et jooksuvõistlused toimuvad. Tänavune Tallinna maraton andis ses osas palju kindlust juurde. Võistlus toimus vaatamata raskustele ja hetke olukorrale.

Tagasisidet lugedes: oli neid osavõtjaid, kes mõistsid põhjuseid, miks võistlus oli sedasi lahendatud ning oli ka neid osavõtjaid, kes seda ei mõistnud. Lõppkokkuvõttes oli rohkem neid, kes olid rõõmsad ja mõistvad: tänavune Tallinna maraton sai ju osavõtjatelt kõrgemad hinnangud, kui 2019.a. või 2018.a. Koondhindeks viie palli skaalal 4,42, korraldus sai hindeks 4,52.

Rada sai sel korral osavõtjatelt hindeks 4,42. Auhinnad-medalid teenisid 4,22 silma, täpselt nagu stardi-finišiteeninduski. Kõige madalamalt hinnati joogi-teeninduspunkte (3,98). Küsimus „Kas võistlus on väärt oma osavõtutasu?“ sai täpselt 4,0 punkti. Kokku andis oma hinnangu 50 osavõtjat kõikidelt Tallinna maratonil kavas olnud distantsidelt.

Jooksjate kommentaarid

Maratonirajal toidupunktide kaotamine on erakordselt halb praktika. Teades varasemast, et peale raske maratoni lõppu ootab preemia maratonialal, sai enamus tohutu pettumuse osaliseks, sest ootused maratonialale olid teised. Saan aru, et tervisekriis seab oma piirangud, kuid selline sääst on liiast. Maratoniala toidu- ja joogivaliku oleks võinud hoida varasemal tasemel (massaažist ma ei räägigi). Taukari asemel oleks võinud sinna panustada.

Esimene maraton! Emotsioonid laes! Pisasjade pärast ei muretse:-)

Võibolla peaks meditsiinitöötajaid rohkem rajal liikuma. Nägin inimesi, kes olid peaaegu kokku kukkumas ja pärast minu soovitust istuda ja puhata, püüdsid edasi joosta, kuigi seda ei saanud jooksmiseks nimetada, pigem võitlus oma tahtejõuga. Tervis on ikka tähtsam , kui tulemuse taga ajamine. Kahju!

Finiši järgne toiduvalik võinuks olla pisut rikkalikum. Õnneks leidus ka taimetoidu võimalus. Üle-eelmine aastal olnud rada läbi Vabaõhu muuseumi ja Stroomi ranna tundus huvitavam.  Pikk kõndimine finišist pakihoiuni  tundus olevat kõige raskema osa maratonist. Muidu oli hästi korraldatud üritus.

Peale finišeerimist oleks kahe joogipudeli asemel olla üks jook ja üks soolane pirukas vms amps.

Rada väga meeldis

Seekord oli enamikus osas tunda säästuvarianti. Ainult vabatahtlikud ja liikluskorraldajad olid väga tublid, neile suur tänu? Raja ääres oli vähe rahvast, eriti kui võrrelda kesklinnas või Kalamajas jooksuga. Joogipunktides oleks võinud olla geelid ning pakitud söögid (näiteks kommid jms). Maratoni puhkealal oleks võinud olla ka midagi magusat - jogurtitops, banaan vms.

Võiks ühtpidi rõõmustada, et maraton keerulisel ajal toimus, kuid maraton sellisel kujul ei ole küll see, mida sooviks edaspidi näha. Meeletu kontrast võrreldes 2019. aastaga.  Säästukas igas mõttes, seda nii asukoha, raja, raja teeninduse kui finishijärgse teeninduse osas. Kahju. Samas on mul usku, et juba järgmisel aastal saab paremini. Igaljuhul jõudu!

Parim rada

Juba klassika, selge see. Koroona olukorrast tulenavalt mõistan rada jms kitsendusi mis võistlusel oli, kuid mõned asjad saaksid natuke paremad olla. Näiteks jahutavate sprei-kanistritega tegelased raja ääres tuleks saata kuskile mujale. Ma ei näe et EMV maratonijooksus vajaks seda. Samuti võistluse järgne toit oli natuke liiga tagasihoidlik.

Algus ja ka lõpp Lauluväljakul oleks igati äge lahendus, sest ruumi on palju ja oli isegi mõnusam kui südalinna variant. Rada võiks aga minna linna poole ja olla ideaalis ühel ringil või max kahel mingite erinevustega ringidel. Kindlasti annab Tallinnas niimoodi mingit ägedat, aga ka kiiret rada niiviisi teha. 2017. aasta rada oli üks toredamaid. Kui sealt midagi kombineerida koos alguse ja lõpuga Lauluväljakul, saaks läbi aegade parima Tallinna Maratoni.

Korraldusega oli iseenesest kõik laias laastus okei. Rada oli pooliku jaoks okei, kuid maratoonatele poole pikemal maal nüri. Poolmaratonil kahjuks kohtasin meditsiiniabi ratturit alles 2 km enne lõppu. Varem neid polnud, kuid nägin rajal väänatud jalaga jooksjat, kellel oleks abi olnud vaja. IcePoweri punkt oleks võinud olla ka laupäeval pooliku jooksjatele. Maratoonarite söögiala ei ole võrreldav varasemate aastatega, ent selle elab üle. Arvestades piiranguid, oli võistlus siiski professionaalselt korraldatud. Aga järgmisel aastal tehke palun ikka maraton ühel ringil, kui vähegi asjaolud lubavad.

Tundus, et see aasta geele ei pakutud rajal. Seda oleks soovinud. Pakihoid oli finišist päris kaugel. Hea, et oma jalad veel kandsid. Võrreldes 2019 aasta maratoonarite lounge'ga, siis 2021 oli latti kõvasti alla lastud. Ehk saab järgmine aasta taas normaalsele tasemele selle osa.

Kõikidest TM-dest kõige ""säästukamalt"" läbiviidud. Raja kõige ebameeldivam üllatus oli 3 km Pirita metsavahel luiteliivast ja poriloikudes rada. Kui tahetakse ringid eri pikkusega teha ,siis võiks lühem ring olla viimane, mõjub mentaalselt paremini.  Pakihoid ja söögiala finišist liiga kaugel( ikka tehti autosõitjatele eelistus ja maratoni lõpetaja pidi läbimärjana ülekäiguraja taga passima, et saaks tee ületatud). Kui varasemalt on TM maratoni lõpetajat üllatanud korralik söögilaud, siis seekord oli mingi täiest arusaamatu kulbitäis nuudleid!

Poolmaratonil oli mõnus lauge rada.  Mis ei meeldinud oli Pirital tagasipööre metsa vahele, käänuline ja kitsas rada. Enne lõppu oli  fiishist raske mööda joosta (1km edasi ja siis tagasi).  Lõppkokkuvõteks emotsioonid olid positiivsed.

Kahjuks oli seekord selline säästu võistlus. Rada ja ergutuspunktid olid igavad, osavõtjaid vähe ja süüa rajal ei pakutud.  Kõige paremad ergutuspunktid olid hoopis joogipunktid ja ice power punkt. 5+ neile. Seal elati tõesti südamest kaasa. Kiidan ka ääretult sõbralikke medtöötajaid ratastel. Üks asi jäi arusaamatuks - joogipunktis võis joogitopsi kätte anda, aga medali pidi ise endale kaela panema?

Pärast maratoni oleks mineraalvesi ja hapu/soolakurgid olnud head. Finiši ja võistluskeskuse vahemaa tundus pärast maratoni üüratult pikana.

Koroona tõttu kuidagi on mõistetav, et joogipunktides lahtist toitu ei pakuta, kuid see ei seleta, miks geele ei pakutud, mis kinnistes tuubides. Lisaks alati oodatud maratoniala toitlustus oli varasemate aastate baasil alla igasugust arvestust ning tasuline hot-dogi putka oli kõrval üks naljanumber. Finish ja nn võistluskeskus võiksid teineteisele lähemal asuda.

3 ringiline variant pole meeltmööda, eriti hull oli see pirita metsa kergtee. finišijärgne söögivalik oli ikka väga nadi ,kas nyyd piirangud ka seda mõjutasid,raske uskuda ,varasemalt ongi meelde jäänud just väga mitmekesine valik sööke/jooke. Ilm väga hea , eks korraldaja annab ka endast parima arvestades piiranguid,aga paraku sellist melu nagu enne 2020 enam pole. Ei taha vinguda,aga nii on.

See oli minu kolmas maraton ja eelnevalt nii Eestis kui mujal olen jooksnud poolmaratone harrastajana.

Männimetsa all kurvid, lombid, pidevad väikesed tõusid ja minu Garmin Fénix 6s pro sealt kiirust õigesti ei näidanud. Lisaks ei ole tempomeistreid ja ei saa ju öelda, et grupid ohtlikud on kui kõik vaktsineeritud või testitud. Testida siis äkki ka vaktsineeritud inimesed ära ja saab olla kindel, et viirus ei levi. Vb lihtsalt tee nii kitsas? Ei olnud geeli laual, mulle öeldi et sõber ei tohi rajal ka anda aga paljud said küll sõbralt raja ääres vajaminevat. Kõrvaklapid, kas siis lubatud või mitte? Ma vist olen see, kes loeb reegleid või küsib aga kas kõigile ei peaks siis sama kehtima?

Stardiala muidu oli hea, numbri väljastamine, pakihoid olid hästi korraldatud ja ka stardikoridor ilus ja meeldiv. Ma olen 160cm pikka, kuulsin mikrofonist küll võimlemise juttu aga ei näinud ei ühel ega teisel pool kus siis seda võimlemist tehti. Startisin C grupis.

3 ringi ka ei ole kõige lemmikum aga jah, kui järgmine aasta ka sama rada sealt mändide alt on siis ma ei osale. Pirita tee on OK, aga see mändide alune, kellel seal aega linna imetleda on kui pead kogu aeg jalge ette vaatama. Pigem siis juba jooksen mujal.

Kiirtestimine oli hea süsteemiga. Ergutuspunktid OK. Joogipunktid ka muidu OK, aga nagu eelnevalt mainitud, siis oleks võinud olla ka geel ja sool olla seal, et ei peaks ise kaasa vedama kõike.

Tore, et tegite jooksu, aga minu silmis jah oli seekord korraldus oluliselt kesisem kui tavaliselt. Laululava valik stardiks väga meeldis, sümboolne, ilusa vaatega ja piisavalt suure alaga soojenduse jaoks samuti kas siis ühel või teisel pool laulukaart. Tänan :)

Joogipunkte oleks võinud olla tihedamalt.

Läbi aegade parim rada Tallinna Maratonil, Aga miks pärast õlut ei antud

Pirita terviseraja lõik oli kõige ebameeldivam koht rajal. - sinka vonka, üles alla, lombid, liiv. Rada võiks huvitavam olla.

Kiire ja mõni lõbus seik, näiteks kui politsei mõõtis kiirust.😄

Silma jäi ka lõbus ergutus: “Ise maksid, nüüd jookse!”

Expo võiks olla ikka expo, s.t. paljude erinevate kaubapakkujatega. Finish voiks olla expo/auhindamise ligidal. Kurb oli vaadata ka meelelahutust (Taukar ja bänd) esinemas paarikümnepealisele publikule.

Aitäh korraldajatele, et võtsite vaevaks ürituse ikkagi ära teha ja jooksjad koos rajale said.

Rada: linnaelanik jäi nüüd siis lõpuks häirimata, aga oli see siis seda väärt? Kuigi tõsi, rada iseenesest oli kiire ja jooksin isikliku. Metsalõik oleks võinud küll olla olemata. See kruttimine seal liivas ja loikude vahel, üles-alla lõhkus rütmi ikka korralikult. No ja mentaalne probleem kolmandale ringile minekuga ... kui saaks vähemate ringidega hakkama, oleks tore. Ja no kui saaks siiski joosta linnas. 

Toitlustus: siinkohal peab ilmselt tervitama terviseametit, aga endiselt on üsna keeruline mõista, kuidas geel või banaan seda va viirust peaks edasi kandma. Jootjad olid sümpaatsed, nagu ikka.

Stardigrupid olid ka kuidagi naljakalt moodustatud, aga ehk on see tagumisse otsa sattumine siiski vaid isiklik traagika (ei suutnud tuvastada seost varasemate kohtadega ega registreerimise ajaga).

Aitäh lisaks ka ergutajatele, kes vist tegelikult ei pidanud raja ääres olema.

Koorakontroll väga hea- sisuline ja ladus. Võistluse asukoht parim võimalik. 10km rada pisut kitsas ja käänuline selle massi jaoks. Ergutuspunktidele vunki juurde, liiga tuimad, Välja arvatud laulukaare ees tüdrukud. Kokkuvõtteks kummardus korraldajate ees- täna on juba võistluse toimumine ise väga suur asi.

Tore päev ja ilm ka soosis, kõik toimis kenasti, ergutati, vett anti jne! Jooksmise koht oli uus ja mingis mõttes huvitav. Samas Kommunismiohvrite memoriaali juures ja hiljem ristidest mööda joostes võtsin hoo ikka täitsa maha, kuna mu vanaisa on ka üks küüditatutest, siis tundus kuidagi imelik sellises kohas kihutada. Tegin väiksed pausid jooksmisesse... Mõte siis on, et koht võiks järgmine kord olla, kui mitte vanalinnas, siis nt Telliskivilinnaku hallide majade vahel - seal annaks vist joosta küll, mingeid pühapaiku seal nkn pole :) Memoriaali juures kommertsüritust pigem mitte pidada, ei tundunud õige.

Kohe peale lauluväljaku väravaid läks rada liiga kitsaks ja kiiremad jooksjad ei mahtunud  teistest mööda.

Varasematel aastatel oli maraton linnaelanikes ikka liikluspiirangute tõttu pahameelt põhjustanud. Sel aastal oli rada selline, et piirangud minimaalsed.

Palun järgmisel aastal vanuseklasside võitjatele karikad kätte anda pidulikult, teistega koos. Nad väärivad samuti tunnustust. Rada oli super hea korraldus samamoodi. Tänud ja kiitus!!

Parkimisalad koos sinna jõudmise teega ning muud ligipääsud võistluskeskusesse võiks detailsemalt kodulehel ära kirjeldada või lausa graafiliselt kujutada.

Medal väga lahja…eelmise aasta omaga ei anna võrreldagi. Pirita metsarada oli mitte parim, väga palju muutis jooksurütmi.