Viimased aastad on olnud väga keerulised, üks jama ajab teist taga. Ent Tallinna maratoni esimese distantsi, poolmaratoni, stardis MyFitnessi soojendusvõimlemist vaadates olid jamad otsekui peast pühitud. Kõik see oli nii muretu ja paar aastat tagasi veel täiesti tavapärane, et inimesed naeratasid stardis ja sa nägid nende naeratust, muusika mängis, õhus oli vaid kerge stardiärevus ja ei midagi muud. Nii võikski jääda.

Päev hiljem, maratoni stardis, sättisin end kohe aegsasti esimesse ritta ning otsustasin, et naudin MyFitnessi täiel rinnal. Võtan kõik, mis korraldajatel pakkuda on, vastu. Isegi kui keha päris niimoodi ei käitu nagu ette näidatakse.

Tallinna maratoni naasmine kesklinna, sinna, kuhu see jooksuüritus kuulubki, oli märgilise tähtsusega. Jah, mullu oli Tallinna maratonil viimase saja aasta kõige laugeim rada, kuid Eesti suurim rahvajooks on sündmus, mis peab mõjutama ja inspireerima ka neid, kes jooksu raja kõrvalt seiravad. Estonia teater on ju ka kesklinnas ning Tallinna maraton on jooksuvaldkonnas täpselt sama oluline.

Radagi oli sel aastal huvitav, mitmed lõigud, mis varem on kripeldama jäänud (Stroomi ranna edasi-tagasi lõik, Vabaõhumuuseumi kruusatee) olid välja jäänud. Võistlusele oli hea kaasa elada, mistõttu publikutki oli rohkelt. Jooksurada oli lai, võimaldas omas tempos joosta ning rohelustki oli piisavalt. Milline osa rajast kõige paremini meelde jäi? Kahtlemata lõputõus, viimased 100 meetrit, mis väsinud jalale kõige mõnusam ei olnud.

Ent kui nüüd mõelda teiste maratonide radadele: Stockholmi maratoni kõige meeldejäävaim lõik on 800 meetrine sild, mis kerkib sinu ette 33ndal kilomeetril, Riias on teine samasugune sild rajale paigutatud, Tartus jookseme mäkke mitte silla pealt, aga silla alt. Rasked lõigud annavadki rajale iseloomu, eeldusel, et neid liiga palju ei ole. Lõpuks tahaks ikka kiiresti ja kergelt ka joosta.

Raja juttu kokku võttes, tegelikult võiks tänavuse Tallinna maratoni raja ka mõneks aastaks külmutada, jätta selle nii nagu ta on. Hea on teada, mis ees ootab.

Teine osa võistlusest, mida rohkelt kommenteeriti, olid korduvkasutatavad panditopsid. Jah, ka mulle meeldisid papptopsid rohkem, kuid üritused peavad oma ökoloogilist jalajälge vähendama, see on vältimatu. Väike ebamugavus praegu on märksa mõnusam, kui suur ebamugavus 10-15 aasta pärast. Muidugi, topsimajandus ei ole suures plaanis ka papptopse kasutades keskkonnale väga suureks koormuseks, sest papp läheb ju taaskasutusse.

Kokkuvõttes, nii mitmestki kommentaarist kajab läbi arvamus, et selleaastase Tallinna maratoni korraldus oli üks aegade parimaid. Õigupoolest ei näita seda mitte ainult üksikud kommentaarid, vaid ka tagasiside tervikuna. Võistlusele antud koondhinne oli 4,69 ehk väga kõrge. Võrdluseks, mullu oli see näiteks 4,42. Tänavusest kõrgemalt on Marathon100 lugejad Tallinna maratoni hinnanud vaid korra, 2015.a.

Korralduse valdkondadest skoorisid kõige kõrgemalt auhinnad ja medalid (4,55) ning rada (4,53). Ligilähedase hinnangu sai ka stardi-finišiteenindus (4,43). Kõige madalama hinde pälvisidki joogi-teeninduspunktid (renditopsid!), kuid siingi kerkis hinne üle nelja (4,16). Küsimus: kas võistlus on väärt oma osavõtutasu sai samuti igati hea hinde (4,44).

Kokku andis oma hinnangu 80 osavõtjat ning neist 79 on valmis sel üritusel osalema ka järgmine kord. Jääme järgmist korda ootama!

Avafoto autor Jarek Jõepera

Osavõtjate kommentaarid

10 km

Rada väga hea, kui midagi muudaks, siis esimene joogipunkt võiks olla veidi varem - kusagil 3-4 km kandis ja teine 7 km kandis

Kõik klappis seekord. Pisut üllatas, et isegi B-grupist startides kulus stardijooneni jõudmiseks ligi pool minutit – ja 1. kilomeetril oli kõvasti ettejääjatest mööda traageldamist –, aga raske näha, mida siin korraldaja paremini teha saaks, kui osalejaid on lihtsalt nii palju. Marsruut oli muidu väga nauditav. Ergutuspunktid olid lahjad ja harvad, aga pigem oli see isegi positiivne – näitab, et tegu on jooksuüritusega, mitte tiluliluga.

Mälestusmedalil oli kenasti kuupäev kaelapaelal, seda võiksid ka teised rahvaspordiüritused eeskujuks võtta.  Muidu oli hästi korraldatud.

Poolmaraton

Stardikoridori kõrval olev tänavakivi oli väga halvas seisus ja jooksjatele päris ohtlik. Väänasin ise jalga ja nägin ka teist inimest väänamas. Uus poolmaratoni rada oli väga hea ja üleüldine korraldus, nagu ikka, super!

Finishis sobiks joogiks vesi, mitte magus jook. Batoonid olid ka vist kõige väiksemad, mis poes saada… poolmaratoni rada 5/5

Pakihoiu järjekord oli veel 10 minutit enne starti üüratu ja sõber jõudis vaevu vaevu starti. Joogitopsid soosisid küll rohelist elustiili aga juua nendest hoo pealt oli võimatu .  Muus osas tip top , rada kiire !

Neid jootmise topse ärge enam küll kasutage! Vanu sai kokku murda ja nii tekkis joomiseks hea tila. Seekord spordijoogi topsist sai veel kuidagi jooksu pealt joogi kätte aga vee omast oli see täiesti lootusetu (vee tops oli oluliselt suurem kui spordijoogi oma).

Kui oli esimene Sõle tn ületus, siis mingi suunati võistlejad kaheks, mitte ei lastud ühes rivis üle tee minna. Täpselt minu kohapealt aeti pooleks ja see tekitaks natuke segadust. Lisaks joogipunktides võiks vett anda 0.3 anumates, sest vett vist anti suuremates ja hoo pealt 0.5 juua, kus on 1-2 cm vett sees, ei ole lihtne, st vett sealt väga kätte ei saa.

Lõunaosariikidest ühistranspordiga õigeks ajaks Tallinna jõudmine suhteliselt keeruline.  Start oleks vabalt võinud olla kell 10.

Miks stardikoridorid olid nii lühikesed tehtud? Need, kes varakult oma stardikoridori  läinud, laiutasid aga viimastel tulijatel ruumi nappis.

Võibolla märkasite, et distantsi lõpp oli tõusu peal + lõpust viis pakihoidu suht järsk ja pikk trepp? Päris mitmel lõpetajal oli oma pingutusest tudisevatel jalgadel raske trepist alla saada.

Väga hea oli see, et pakihoiu kleepekad olid juba varem valmis tehtud.

Asukoht (staadionil sai mõnusalt sooja teha jms) oli ideaalne. Finiš üles mäkke raskete jalgadega oli heas mõttes maasikas 😆

Topsikorraldus ka hea! Ja soe kile finišis- seda oli väga vaja! Aitäh!!

Ja korraldus ja kaasaelamine ka mõnus!

Mingit toitu oleks võinud ka geeli asemel pakkuda (banaani, õuna jne). Samuti finišis oleks võinud saada ka tavalist ilma mullita vett, mitte ainult spordijooki. Finiši lõpusnäkke oli üldse vähe.

Rajal endal oli jube palju motivatsioonisirgeid ja natuke vähe ergutuspunkte

Joogitopsid võiksid olla papist vms, mida oleks võimalik kokku painutada (spordijoogid olid painduvates topsides, mis oli hea). Vett oli väga raske juua suurest ja paindumatust topsist, sest enamus vett läks silma, ninna ja igale poole mujale, kuid normaalselt vett suhu ei saanud. Suunanäitajad võiksid aktiivsemad olla kätega näidates ja/ või rääkides. Mitmes kohas läksid inimesed valesti ja nad lihtsalt vaatasid pealt ja kui oli valesti juba mindud, alles siis hakkasid reageerima.

Kõik hästi, kuigi mingit stabiilsust rajast ehk varsti eeldaks. Noh, et kui New Yorkis ja Pariisis saab aastast aastast aastasse sama rada joosta, siis Tallinnale võiks ka selline asi sobida. Ja kui saaks nii, et stardinumbrid peegeldaksid eelneva aasta kohta. Kümme osalemist ei jää ilmselt üheteistkümnendata.

Rada põnev aga kurve ja pöördeid võiks vähem olla

Joogipunktides oli kitsas ja joogi kättesaamiseks kulus liiga palju energiat.

Sekretariaat võiks reede õhtul kauem lahti olla, et numbri võiksid kätte saada ka pärast tööpäeva lõppu Tallinnasse sõitma hakanud osalejad. Rajal ca 5 km peal õnnestus ikka osadel osalejatel valesti joosta. Ebanormaalne, et ennast pesta ja süüa ei saa. Rada ise oli väga hea ja mõnes kohas oli super rajateenindus, noored elasid jooksjatele väga kaasa.

Jooksin poolikut. Nii tore, et sai ikka linna vahel sel aastal joosta, mitte ei pidanud edasi tagasi Piritasse jooksma. Teeninduspunktides sujus kõik väga hästi, kuigi palju rahvast oli jooksmas. Tallinna Maratoni medal oli sel aastal kõige kenam medal, mille joostes ära teenisin, kiitus! :) Igati raha väärt ja järgmine aasta osalen kindlasti jälle.

Maraton

Uus rada oli huvitav, aga mitte kõige lihtsam läbida. Rõõm, et üllatavalt palju oli raja ääres kaasaelajaid. Iseenesest järjekordelt 5+ üritus, aga mõned mõtted: a) Taaskasutatavad joogitopsid ei ole nii mugavad kasutada kui tavapärased. B) Maratonijärgselt oleks söögiks oodanud pigem suppi kui kuiva toitu.

Suured joogitopsid olid ebamugavad. Jooksu pealt oli võimatu juua. Pehmest, pinduvast topsist ikka kordades parem jui. Paldiski mnt ja Sõle lüüsid olid autode läbilaskeks hea idee. Nendes punktides oleks võinud olla veidi enne üks reguleerija kes oleks vastavat infot jaganud, et kas tuleb keerata paremale või vasakule. Endal probleeme ei tekkinud. Aga oli näha, et kõrvaklappidega ja eesti keelt mitte mõistvatel jooksjatel oli hämming ja segadus suurem. Suur kummardus vabatahtlikutele ja reguleerijatele, aitäh! Ilma teieta ei oleks seda pidu toimunud!

Finišitõus oli kriminaalselt haige lahendus 🤪 Vägagi positiivne üllatus oli pakihoius numbrite hõikamine. Kui kohale komberdasin, pli pagas juba ootel. Ja publik raja ääres lausa võrratu —punkte 10/10

Rada oli märgistatud nii, et mitmes kohas oli nö alternatiive või lõikekohti. Samas distants tuli kahe seadme järgi veidi (60-100m) üle ametliku. Jooksueelsel riiete äraandmisel pakihoidu tekkis pikk järjekord ja starti jõudmine oli napp (1 min). Sujuvama jooksu nimel saanuks üle Paldiski mnt minna otse ülekäigukohast, samuti Kolde-Sõle ristmikul, mitte jõnksudega, Stroomi pargis oleks saanud need meetrid lisaks ja samuti sirgemalt tagasi jooksta. Muidu oli väga tore ja huvitav rada ja hea korraldus. 

Üks parema korraldusega Tallinna Maratoni üritusi. Kõik sujus väga hästi. Ainuke mure, ja tegelikult väga suur mure, on need platsikust joogitopsid, millest ei ole mitte kuidagi võimalik hoo pealt juua. Maratoni vältel tõmbasin pea igas joogipunktis vett kas ninna või kurku ja sõimasin endamisi korraldajaid. Kui soovida teha taaskasutust, siis on heaks alternatiiviks plastikpudelid, mida saab igatpidi hiljem taaskasutada või käidelda. Võibolla kõndijatel pole vahet, millest juua, aga alla 4 min/km joostes ei ole nüüdse lahendusega joomine reaalne.

Lubatud soolaküpsiste asemel toidupunktis magusa küpsise ja suhkru jagamine oli ebameeldiv üllatus, mis aitas kenasti kaasa krampide tekkimisele. Teine ebameeldiv üllatus oli IcePower punktide kadumine. Eriti suure pettumise valmistas muidugi osalustasu sees välja reklaamitud massaaživõimaluse tegelik puudumine või oli see siis jooksjate eest nii osavalt ära peidetud, et lihtsalt ei suutnud leida.  Muus osas kiiduavaldused, rada oli huvitav ja vaheldusrikas, lõpus muidugi üsna raske. Toitlustus 5+.

Joogipunktides oleks cocat soovinud näha.

Maratoni läbimise järgselt treppidest ronimine, pole just kõige meeldivam tegevus.

Maraton on pingutust 10 korda rohkem kui väiksemal distansil. Ilus oleks poodiumile kutsuda maratonil 10 inimest, kasvõi lillega premeerida. Poolmaratonis 6 inimest ja tesitel 3 inimest. Kuhu olid kadunud Ice Poweri geeliga pihustiga tüübid?

Uus sügisjooksu rada meeldis, oli huvitav. Igati tore jooksupäev! Ja maratoonarite telk oli lahe, sai autogramme ja pilte, aitäh!

Üleüldiselt lahe üritus ja huvitav rada, korraldus ladus ja professionaalne, ilusad medalid!

Paar asja häiris. Joogitopsid: korduvkasutus on väga õige lähenemine, aga jooksul kasutamiseks need ei sobinud. Ei andnud servast kokkus suruda nagu papptopsi, topsisuu oli liiga suur, juues läks enamus jooki maha. Tagasiteel esimene 5 km joogiala asfalt lainetas. Rajal suunaviite ei näinud. Silma jäid vaid autode suunda tähistavad nooled ja see tekitas segadust. Pidi mitmes kohas sunnajatelt küsima kuhu minna- nad oleks võinud olla aktiivsemad. Ilmselt korraga liiklust ja jooksjaid suunata hästi ei saanud. Tallinna maraton kogu aeg räägib kiirest rajast, aga pigem oli sel aastal aeglane- palju teravaid pöördeid, tõuse. Huvitav ja meeleolukas, aga neist harrastajatest on kahju, kes on aasta aega treenunud ja tulevad isklikku jooksma.

Mõtted järgmiseks korraks korraldajale:

1. Uus rada tervikuna kiire siiski pigem ei olnud. Harku paun on soovitus teistpidi keerata, et pikemalt sujuvalt allamäge joosta!
2. Tuuliku teel/Tuuleveski tänaval keset teed olnud suured koonused tundusid arusaamatud. Grupiga joostes tekitasid mitu korda ärevaid momente. Tänav oli ju autoliiklusele suletud!?
3. Finishitõus jättis suht mõttetu mulje ja tunde, milleks selline nüanss sileda trassi lõppu???
4. Joogipunktid palume edaspidi sättida vähemalt regulaarsete vahemaade taha ja ideaalis maksimaalselt 3 km vahega. Jäin janusse seekord. Punktide asetus tundus kergema vastupanuteed minekuna. Teenindajad olid seevastu tublid!
5. Korduvkasutatavad topsid on populaarne kaasaegne lahendus, kuid tempoga joostes oli neist jäikadest suurtest topsidest juua äärmiselt ebamugav (poole väiksem tops oleks juba abiks!)

Rada oli pisut nurgeline aga muidu täitsa okei. ilm oli pühapäevaks isegi liiga ilus tellitud. mida saaks paremini- auhinnakott on täitsa kokku kuivanud, pmst polnudki midagi. kui starti tuleb tulla üle Toompea tänava, siis võiks vähemalt kiirusepiirangu märgid välja panna stardikoridori juurde. Mäe otsast nii mõnedki juhid tulid korraliku lauluga nagu autopealinnale kombeks, arvestamata erakordselt suure jalakäijate arvuga. Falgi tee ja Toompuiestee ristil oli kaos muidugi veel suurem, ristmik alatasa kinni sõidetud ja keegi jäi vist ka auto alla laupäeval. Tuhanded jooksjad ei pea kannatama selleks, et üksikud roolikeerajad kes oma ninast kaugemale ei näe, saaks läbi linna paarutada.

Kõik super,vana hea TallinnaMaraton tagasi!!

Kui siis ainuke asi ,et peale 21km oleks võinud juua tihemini saada.

Aga siin asi rohkem minus….

Ja tore oli pärast istuda ja muljeid vahetada.

Super !!!!

Üldiselt tore jooksuvõistlus, meeldis uus üheringiline maratoniring. Teeninduspunktides korduvkasutatav topside idee on hea, kuid jooksupealt juua oli üpris ebamugav. Veel oleks lootnud maratoni raja teeninduspunktides saada soolakurki ja/või soola ja leiba - mingi küpsis kohe üldse ei tõmmanud. Teeninduspunktide nn asjade paigutuse skeem võiks tulevikus ka ehk ette teada olla juhendis või osaleja infos.

Kõik super 👌Välja arvatud pakihoiu ja riietumise asukoht. Peale maratoni jalad hellad ja andis trepist üles-alla minna.

Kõigist TM maratonidest parim korraldus. Ja suurepärane rada!

Hommikul võinuks riietustelkides olla paar soojapuhurit ning mõni veevoolik näo ja ihu loputamiseks samuti, sest, uskuge mind, kõik ei ole tulnud jooksule autoga. Mõni sõidab pärast bussiga Eesti teise otsa tagasi. Higise ja soolasena. Ja see trepp finišist pakihoidu oli geniaalne - sellist väänlemist trepil puiste ja kangete ihuliikmetega ei ole ma ammu näinud. Nii mõnigi sai sealt alla ainult sõbra toega. Rohkem ma ei virise, sest rada oli hea, kaasaelajaid palju, ilm suurepärane, söök super ja tasuta külm!! õlu.

Raja teisel poolel kui ilm soojenes, siis tundus joogipunktide vahe liiga suur olevat. Banaan punktis Ok. Vbl ka suhkur, kuigi oleks eelistanud pigem rosinaid. Kus sool jäi? Ja KÜPSIS?!?! Tundub, et sellise asja peale saab tulla ainult inimene kes ise on jooksnud vbl järjest 100 meetrit max.  Küpsis??? Küpsis!!! Küpsis... Kas keegi tõesti arvab, et puruse suuga on parem joosta?

Aga pärast finišit oli taas toitlustus korralik (kui eelmisel aastal oli rohkem säästukas, siis seekordne meenutas taas varasemaid aastaid). Üldkokkuvõttes ikkagi tublisti tehtud!

Ise sain napilt pooliku stardi eel üleriided pakihoidu antud, osad jäid ajahätta, Kolde- Sõle ristmikus oli segadust. Muidu kõik super, erilised tänud tempomeister Tarmo Reitsnikule!

Uus rada: huvitav.  Joogi - ja söögipunkte võiks rohkem olla ja iga 3-3,5 km järel. Viimane joogipunkt võiks olla 2 km enne finiśit. Ilus medal ja stardikoht.

1. Massaazi polnud.
2. Maratoni puhkeala on halb. Maratoonarid tahavad normaalselt süüa.

Lasteportsjon

Soola jagamisest loobumine on kergelt “kuritegelik”. Lubati vähemalt soolaküpaiseid, kuid nendestki võis und näha.  Paljud krambid rajal olid tagajärjeks. Lisaks kui lubatakse osalustasu eest ka massaazi, nagu enne pandeemait oli, siis on ikka üsna näotu, kui seda tegelikult ei pakuta ja see on rohkem nagu tarbija petmine. Muu korraldus oli tiptop, hea maasikas oli muidugi finišitõus. Aga mis ei tapa (loodetavasti), teeb tugevaks.

Pisidetail, aga wcd peaks olema joogipunktides natuke kaugemal rajast, et kui tekib järjekord ei oleks see raja peal.

Kõik oki väga super, väljaarvatud liikluse reguleerimiseks rajale asetatud koonused, mis olid Tuuliku ja Tuuleveski teel. Üksi joostes neid oli näha aga kui suur grupp jooksis ees, siis paljudele ilmusid need väga ootamatult ette.

Suured tänusõnad meedikutele, väga hoolivad ja toetavad

Ergutajaid võiks rohkem olla.