Milline lähiriikide pealinnades toimuvatest maratonidest on parim? Kas võtta osa Tallinna, Riia, Helsinki või Stockholmi maratonist? Marathon100 osales sel aastal kõigil neil maratonidel, mistõttu teemegi lühikokkuvõtte sellest, mis neil neljal suurel linnamaratonil jooksjat ees ootab.  Milline maraton on kõige odavam? Milliselt saad kõige rohkem nänni? Millise maratoni rada on kõige kergem.

Kõige väiksem osavõtutasu oli 2015.a. Tallinnas

2015.a. oli kõige odavam osavõtutasu Tallinna maratonil.  Kõige esimeses voorus registreerides tuli välja käia 25€, samal ajal Riia maratonile registreerides tuli kukrut kergendada enam-vähem sama summa võrra – lätlased küsisid osavõtu eest 27€.  Helsinki maratonile registreerumine läks maksma 59 eurot, Stockholmi maraton küsis juba 105 raha. 

Võistlusel osalemise kogumaksumus tuli samuti kõige odavam Tallinnas

Loomulikult ei ole osavõtutasu maratonil osalemise kogumaksumuseks.  Kui plaanid kodunt kaugemale jooksma minna, siis tuleb arvestada ka reisi- ja majutuskuludega.  Tallinna elanikuna sõitsin siinsele maratonile tasuta linnatranspordiga, majutusin oma kodus ehk siis Eesti suurimal jooksuvõistlusel osalemine mulle täiendavaid väljaminekuid kaasa ei toonud.

Riias käisin LuxExpress bussiga, Tallinnast Riiga Radissoni hotelli ette sõit läks maksma 21 €, maratonijärgselt tagasi tulles otsustasin bussis võtta sellise kohta, kus saad istme seljatoe voodiks alla lasta – tõeliselt mõnus peale üht kurnavat võistlus.  Selline, mõnevõrra luksuslikum koht bussis, maksis 28€.  Ilmselt oleks saanud Riias ka odavamalt ära käia, näiteks sõpradega ühist autot jagades. 

Bussile lisandus veel Viesnica ehk kohalikus murrakus hotell.  Stardipaigast enam-vähem kilomeetri kaugusele jääva hotelli eest küsisid kohalikud minu käest 70€, oli ka odamaid, kuid kaugemale jäävaid majutusvõimalusi ning loomulikult oli ka kallimaid.  Lisaks pidi natuke, ca 20€ kulutama veel söögile-joogile.  Suur osa sellest rahast kulus maratonimessi vahetusse lähedusse jäävas Laima firmakaupluses.

Ehk siis Riia maratonil käimise kogumaksumuseks kujunes 166€.

Riia maratoni selle-aastane medal on suur ja kandiline.

Helsinkis käisin Viking Line’ga, hommikul sinna ja õhtul tagasi.  Sõitmiseks kasutasin ära siinsetel võistlustel jagatavaid kuponge, mis võimaldas edasi-tagasi laevapiletid hankida 12 euroga, sellele lisandus 25€ õhtusöögi eest laevas.  Üldjuhul väldin laevas ülikallite hindadega söömist, kuid maratonil kulunud 3000 kilokalorit tuleb ju kuidagi tagasi saada ning tõenäoliselt ei arvesta laevafirmad maratoonarite võistlusjärgse täitmatu isuga.  Ehk õhtusöögi raha oli – money well spent!

Kuna Helsinki maratoni start antakse kell 15.00, tuleb peale sadamas maabumist ja enne võistlust veel väike eine teha, selleks arvesta ca 10 euroga.  Muidugi – soodsam on kodunt lihtsalt mõni võileib kaasa võtta, mida siis staadionil stardi eel nosida.

Samuti oli vaja kohapeal trammiga liigelda ehk siis veel ca 2.50 rahakotist välja libistada.

Helsinki maratonil käimise kogumaksumuseks kujunes seega 108,50€.

Helsinki maratoni medali üks pool on iga aasta sama, kuid teine poole erineva kujundusega.

Stockholmi maratonile ma õigupoolest ennast ülivarakult kirja ei pannudki.  105 eurot võimaluse eest joosta 42 kilomeetrit tundub lihtsalt röögatu summana.  Kuid kevadel hõigati ühe siinse spordireisidega tegeleva firma poolt välja igati mõistlik pakett – käid letti 195€ ning saad selle eest nii maratonil joosta, laevaga kohale sõita kui paadi peal süüa.  Kõik korraldati ette-taha ära, s.t., jooksjate numbrid jagati välja juba laevas ning jäi ära mõttetu maratoniexpol tolknemine.

Stockholmi maratonil käimise kogumaksumuseks kujunes seega 195€.

Stockholmi maratoni medali disain on igal aastal erinev.

Ehk siis neljast pealinnamaratonist on kõige soodsam Tallinna oma ja kõige kallim Stockholmi maratoni.  Loomulikult sõltub kogumaksumus päris palju nii jooksja elukohast kui ka muudest valikutest – näiteks on Riia maratonile võimalik sõita ka ju sama päeva hommikul.

Raha kõrvale jättes tuleb muidugi vaadata ka seda, mida sa selle eest saad. 

Tallinna maratoni osavõtutasu sisaldab ka tehnilisest kangast jooksusärki, täpselt nagu Stockholmi või Helsinki maratonidelgi.  Maratonisärke on mul hetkel juba terve kapp täis, seetõttu pole särk muidugi võistluse valikul minu jaoks väga oluline.  Ent kui tegemist on sinu esimese või ainsa maratoniga, siis on ka särk hoopis teise tähtsusega. Riia maratonil särk hinna sees ei ole, mis iseenesest pole ka paha mõte.  See jätab sulle alles võimaluse särgist vajadusel loobuda.

Tallinna maratonil sisaldab osavõtutasu veel ka võistlusjärgset toitlustamist – jogurtit, suppi, salatit, wrappe, õlut, pirukaid-saiu ehk siis igati küllaldaselt kõiksugu kraami.  Riia, Helsinki ja Stockholmi maratonil jagatakse võistlejatele samuti natuke näksi peale võistlust – pudel vett-spordijooki, banaan, hapukurki, jms.  Eraldi toitlustustelki ei ole, võtad oma söögid-joogid ja poetad ennast võistlusjärgselt murule neid nosima.

Rajamenüü on kõikidel neil võistlustel enam-vähem sama – vesi, spordijook, banaane võistluse teises pooles, vahel hapukurki.  Geele pakuti Helsinki ja Tallinna maratonil, Helsinkis oli üks geelipunkt, Tallinnas oli 42km jooksul võimalik oma geelivarusid kolm korda täiendada.

Kõige rohkem jooksjaid ja pealtvaatajaid on Stockholmis

Kõige rohkem nii osavõtjaid kui publikut on kahtlemata Stockholmi maratonil. Sel aastal lõpetas Stockholmi maratoni 10890 jooksjat.  Kuna Stockholmi maratoni rada teeb linnasüdames kaks ringi, siis on rada valdavas osas palistatud rohkearvulise publikuga.  Kogu raja ulatuses on ka jooksjaid, kellest mööduda ja kahjuks ka jooksjaid, kes sinust mööduvad.  Kõige rohkem eestikeelset publikut on loomulikult Tallinnas ehk kõige suurem tõenäosus kohata kedagi tuttavat on samuti siinmail. 

Helsinki City Marathonil oli sel korral 3541 osalejat, Riias 1484 ning Tallinnas 1816.  Riias on maratoni toimumise ajal rajal küll mõnevõrra rohkem jooksjaid – samal ajal joostakse ka poolmaratoni ning maratoni teatejooksu. 

Ka kõige raskem rada on on Stockholmis . . . või siis Helsinkis

Esmalt tuleb muidugi öelda, et kõik need võistlused on täpselt sama pikad ehk 42,195 km.  Tõusumeetreid on Tallinnas 71, Riias 84, Helsinkis 205 ja Stockholmis 259. 

Tallinna maratoni rada on seega kahtlemata kõige laugem, ainuke suurem tõus paikneb ringi lõpus, mil tõusta tuleb ca 20-25 meetri jagu.  Riia maratoni rada on samuti üsna lauge, ainukeseks suuremaks tõusuks on Daugavat ületav sild, millest tuleb põhimõtteliselt neljal korral üle joosta – kaks korda ühele poole ja kaks korda teisele poole. Silla kõrguste vahe on Suunto kella järgi ca 40m ehk ülesmäge tuleb joosta Tallinna maratoni tõusust kaks korda rohkem. 

Riia maratonil on tavaliselt kas liiga kuum (25+ kraadi) või siis vihmane, sel aastal oli vihmane. Foto: Mallor Malmre.

Ka Stockholmi maratonil on üks suurem sild, mis tuleb kaks korda ületada – korra kummagil ringil. Sillale lisaks jääb rajale mitmeid väiksemaid künkaid.

Helsinki maratonil ei jää rajale ühtegi sama suurt silda või tõusu, kuid rada ise on üsna ebatasane, s.t., väiksemaid künkaid jääb tee peale päris palju, mis lõpuks annavad ka väsinud jalgade näol tunda. 

Samas on Helsinki maratonirada neist neljast tõenäoliselt kõige vaheldusrikkam – saad joosta nii mere ääres, parkides kui linnatänavatel.  Ka Stockholmis teeb rada väikse sopi linnalähedasse parki, kus vähemalt teel paiknevatest leidudest järeldades muidu hobustega käiakse. 

Ükski neljast maratonist pole ühel ringil, Helsinki oma teeb linnas kaks erineva pikkusega ringi, Riia oma samuti kaks erinevat ringi (s.t., jooksed stardi-finishialalt poolel maal läbi) ning ka Stockholmi maraton teeb kaks ringi.

Kõige meeldivam stardiaeg on Tallinnas ja Riias

Kõige mugavama stardiajaga on kahtlemata Tallinna ja Riia maratonid.  Kella üheksane stardipauk annab võimaluse minna maratoni starti hommikusöögi järel. 

Stockholmi maratonil SportTravel'i grupiga.

Stockholmi maraton stardib kell 12 ja Helsinki oma kell 15.00 Lõunane ja pärastlõunane stardiaeg sunnivad enne võistlust ja peale hommikusööki midagi veel suhu pistma, samuti võib selleks kellaajaks kuumuski jooksjaid liigselt kimbutama hakata.

Milline maraton neist neljast siis parim on? 

Ega maraton pole nagu õlu, et nende vahel siis see parim hõlpsasti välja valida.  Ent õigupoolest – täpselt nagu maitse-eelistused on erinevad, on ka maratoni-eelistused erinevad.  Tallinna maratoni eeliseks on kahtlemata super korraldus, väga hea hind, mugavus ja lauge rada.  Helsinki maratoni eeliseks on kõige vaheldusrikkam rada.  Stockholmi maraton meelitab oma suurmaratoni atmosfääriga – ikka enam kui 10 000 jooksjat.  Ning Riia?  Oot-oot, miks ma sinna Riiga läksin? Ah jaa, Riia on selline mõnus kompromiss – välismaraton, samas mugavalt lähedal, pole väga kallis ja radagi suhteliselt mõnus.

Tallinna maraton toimub 2016.a. 11. septembril, Riia 15. mail, Stockholm 4. juunil ja Helsinki tõenäoliselt 14. augustil (kuupäev on hetkel veel lahtine).