Mis müstiline elukas on „jooksulaager“ või „treeninglaager“? Kas see tähendab, et nõtke päkaga välejalad lähevad Keeniasse kilomeetreid koguma ja maailma kiireimatega koos trenni tegema? Jah, seda nüüd kindlasti ka, kuid sellega jooksulaager kindlasti ei piirdu. Eestiski korraldatakse kasvõi nädalavahetuselaagreid (reedest pühapäevani), kus üheskoos intensiivselt treenitakse ja jooksu siit ja sealt küljest vaagitakse. Tõtt-öelda võib aga igaüks ka ise endale laagri korraldada. Siinkohal olgu öeldud, et käsitlen „laagrina“ sellist sündmust, mil lahkutakse oma tavakeskkonnast, et keskenduda jooksutreeningutele ja samas ka taastumisele (sest selleks on nüüd ju aega!). Põhielemendid, mida üheks laagriks vaja lähevad on aeg, koht, plaan ja miks ka mitte kaaslased.

Aeg

Kuna laagris saab tõenäoliselt kilomeetreid neelates palju tossutaldu kulutatud, sobib see oma mahult kõige paremini ettevalmistusperioodi. Võistlusperioodil kurnaks see liialt, siis läheb põhiaur ikka võistlustele endile. Eks ole palju kuuludud, kuidas tegijamad jooksjad uueks hooajaks valmistudes kuskil soojas kohas ringi silkavad. Miks soojas? Sest Eestis on ettevalmistusperioodil  tavaliselt talv ning paljud jooksurajad muutunud läbimatuks või uisurajaks. Ja kaua seal hallis ikka viitsib? Nii et Eesti talve ajal võib laagrisse minna küll, et ninaotsale ka pisut päikest lasta ning hallist kaamosest eemale saada. Meie asusime näiteks laagerdama märtsis, olles enne neli kuud usinalt talvelgi jooksnud, ning planeerisime laagri lõppu Cardiffi poolmaratoni (MM) ja kaks nädalat hiljem Rooma maratoni, et saaks vormi testida.

Ajast rääkides tasub mainida ka „vaba aega“, sest laagrisseminek eeldab puhkust või siis osalist töökoormust ning säärast tööd, mida saab näiteks eemalt arvuti taga teha. Ja kui juba minna, siis pigem paariks nädalaks, olgugi et vahepeal ajavad asja ära ka paaripäevased laagrid suvilas. Pööra tähelepanu ka tagasitulekule ning jäta paar päeva Eestiga kohanemiseks. Oht on, et kui tuled soojamaalaagrist, võid kiirelt töömellu sukeldudes niiskes Eestis haigeks jääda. Võimalusel anna endale natuke aega.

Koht

Talvel laagrisse minnes tasub otsida pisut soojemat kohta, minnes näiteks Lõuna-Euroopasse, kuhu on ka palju odavaid lende. Koha puhul tasub valida paik, mis pakub jooksusõbrale ohtralt mõnusaid radasid. Kuurortis võib olla tore niisama lebada, kuid joosta saab vaid õhukesel liivaribal rannas, mis pooleks päevaks vahepeal vee alla kaob, või tuleb ukerdada tüütutel tänavatel. Aastavahetuse aegu üritasin Türgi kuurordis 25 kilomeetrit joosta ning see oli tõenäoliselt elu igavaim jooks, sest tõeliselt kaunid golfirajad jäid suletud aedade taha ning mulle jäi vaid tolmune asfalt ja pikad sirged. Sestap sobivad väga hästi mõned suuremad linnad, kus on mitmeid parke. Linnades on ka jooksuvabal ajal midagi ette võtta ja vaadata, kui just pole plaanis nii mitu korda päevas ja nii kurnavat trenni teha, et ülejäänud aja veedad lamavas asendis.

Meie kevadine laager viis sedapuhku Madriidi, kus on olemas nii 17-kilomeetrise perimeetriga Casa de Campo kui ka väiksemaid maalilisi parke (Retiro ja Oeste) ning lisaks jõeäärne jooksurada, kus iga 50 meetri tagant märk maas. Tasub ära märkida, et jooksuradade valik sõltub ka eesmärkidest. Kui tahad soojas kohas lihtsalt natuke lõõgastuda ja muuseas ka pisut joosta, pole väga vahet, kus jooksed, aga kui on plaanis pikemad või kiiremad otsad (nt. lõigud), siis on vaja juba korralikumaid radu ja võibolla ka üht staadionit. Seetõttu on väga oluline ka põhjalik eeltöö. Uuri-puuri teistelt, kes juba laagris käinud. Eestlaste seas on populaarne näiteks Monte Gordo Portugalis.

Kohavalikul võid lähtuda ka lennupakkumistest. Hoia silm peal ja ehk näkkab lennuga just mõnda sooja paika! Muidugi tuleb siis üle kontrollida, et seal ka kuskil joosta saab. Mis puutub majutusse, siis soovitan uurida Airbnb kaudu pakutavat. Tegu on portaaliga, mille sarnaseid on kindlasti veelgi (nt. HomeAway, Booking.com) ning mis pakub lühiajaliseks üürimiseks tube ja kortereid otse omanikelt. Olles selle kaudu siin-seal käinud (Tartust Manchesterini), tuleb tõdeda, et hotellitoast on korter igati soodsam ja lisaks on võimalik ise süüa teha ja pesugi pesta. 40 euroga võid saada terve korteri, kuid kontrolli asukoht kaardilt enne üle, sest kui pead jooksurajale jõudmiseks tund aega metrooga seiklema, nullib see igasuguse säästu.

Eeldusel, et jooksurajad on olemas, sobib laagriks väga hästi ka vanaemale küllasõitmine, sest oled eemal oma argikeskkonnast ning saad keskenduda (kui vanaema ei pane terveks päevaks kartuleid võtma). „Maal vanaema juures“ stiilis laagrid sobivad Eesti tingimustes pigem suveperioodi, sest talvel on loodusrajad tihti üdini lumme mattunud.

Plaan

Pane kas ise või jooksutreeneri abiga paika laagriaegne treeningplaan. Kui juba lähed, siis tasub korralikult trenni teha, aga samas end ka mitte päris katki joosta. Ei tasu mahtu järsku kahekordistada lihtsalt seepärast, et on aega, sest sellega kaasnevad ka vigastused. Siit lähtub plaani teine oluline osa: taastumine. Tegele põhjalikumalt venitamisega, rulli, määri end kokku magneesiumiõliga, viska jalad jooksu järel seinale, võimalusel tee ise või mine massaaži. Pühenda aega ka kerelihaste tugevdamisele ja muudele nõrkadele kohtadele, mille oled ise või füsioterpeudi abiga tuvastanud. Näiteks, kui jalg vajub sisse (ülepronatsioon), tugevda hüppeliigest ja tuharalihaseid. Kindlasti tasub uues kohas ka ringi vaadata ja vaatamisväärsusi nautida, et reisi ajal puhkaks argielust ka vaim. Võta kõigeks selleks aega ning ära kurna end paari esimese päevaga ära. Planeeri kaugemal asuvad vaatamisväärsused pigem pärast olulisi trenne, sest enne võid end ringi kõmpides liialt ära väsitada ning trennist ei tule midagi välja.

Ja kui palju see kõik maksma läheb?

Eks maksumus sõltub kindlasti lennu- ja majutuskohavalikutest ning sellestki, kas plaanid ise süüa teha või väljas einestada. Kasutasime odavlennufirmasid nagu Norwegian ja Easyjet ning Helsingisse, kust väljus meie lennuk, saime kampaaniapiletitega (eks jooksjatel on kindlasti võistlusteltki palju sooduskuponge kogutud). Majutusime Airbnb-st leitud korteris, mis asus  Madriidi kesklinnas ja kus oli väiksusest hoolimata kõik eluks vajalik (köök, vannituba pesumasinaga, elu- ja magamistuba, WiFi) olemas ning lähim park kilomeetri kaugusel. Lennu-laeva-rongipiletid Tallinnast Bristolini (pärast Madriidi mitte otse koju, vaid korra Inglismaale, seega loeme seda laagri lõpupunktiks) olid inimese kohta umbes 150 eurot, majutuskulud ühele kahepeale jagatud korteris 16 ööks 334 eurot (öö hind 20,9 eurot). Lisandusid toit ja muu nänn. Vaatamisväärsustest olid enamik säärased, mis olid tasuta, näiteks pargid ja paleed väljastpoolt või muuseumid teatud kellaaegadel, mil nende eest maksma ei pidanud.

Mis seal ikka, tee oma laager teoks! Võtame siis kokku, millest ennist heietatud sai.

• Leia ettevalmistusperioodil paar vaba nädalat.
• Otsi välja üks mõnus soe paik, kuhu lendamine on sulle taskukohane ja kus on jooksmiseks parke või muid radasid ning midagi põnevat vaadata. Vali internetist välja tulevane pesapaik ehk korter.
• Pane paika laagriaegne treeningplaan või küsi oma treenerilt nõu. Mõtle ka taastumisele!