Hea spordiarst võib olla jooksja parim sõber. Öeldakse ju, et sõpra tunned hädas ning spordiarsti otsidki üles siis, kui midagi muret teeb.

Teadja spordiarst võib lühendada vigastusest paranemiseks kuluvat aega, kuid vahel on visiit vajalik ka selleks, et mõista, kas organism on aktiivsemateks treeninguteks valmis.

Seetõttu võtsimegi eesmärgiks tutvuda ja tutvustada spordimeditsiiniga tegelevaid asutusi, kes harrastussportlasi aidata ja suunata saavad.

Veerenni kvartalis tegutseva Spordimeditsiini SA ajalugu ulatub aastate taha ning iga aastaga on harrastussportlasele suunatud teenused järjest olulisemaks saanud. 2020.a. lõpus koliti uutesse ruumidesse moodustades sealsamas asuvate Ortopeedia Arstide ning Füsioteraapia Kliinikuga mõnusalt koos toimiv tervik.

Ent millisesse üksusesse peaks harrastussportlane oma probleemidele abi saamiseks pöörduma?

JOOKSJA PEAMISED VAEVUSED on seotud ikka jalgadega. Põlvevalu, talla all või kannas esinev valu, probleemid puusas või reie tagaküljes on sellised mured, millele lahenduse saamiseks tuleks pöörduda ortopeedi poole. Ortopeedia Arstides töötab mitmeid kogenuid ortopeede, kes on aidanud nii olümpiavõitjaid, kui maailmameistreid, kuid ka paljusid harrastussportlasi, seega tuleks ülalnimetatud probleemide korral pöörduda just nimelt antud asutuse vastuvõttu.

Edasine ravi võib järgneda nii Ortopeedia Arstide ruumides, kui Spordimeditsiini Sihtasutuses. Viimane pakub nii laserteraapiat, lööklaineravi, ultraheliravi, kui muid raviprotseduure. Uueks teenuseks on hüperbaariline hapnikuteraapia, mis lihtsustatult tähendab barokambris toimuvat raviprotseduuri, kus patsient viiakse normaalsest atmosfäärirõhust kuni kaks korda kõrgema rõhuga puhta hapniku keskkonda. Ravi tulemusel suureneb hapniku osakaal veres, plasmas ning teistes kehavedelikes. Kõikide eelnimetatud protseduuride teostamiseks on loomulikult vajalik arsti või ortopeedi saatekirja.

Spordimeditsiini Sihtasutuse tugevuseks on harrastussportlaste terviseuuringud, mis sisaldavad endas ka koormustestimist. See viiakse läbi tavaliselt jooksulindil või veloergomeetril.

TERVISEUURINGU TEOSTAMISEKS ei ole vaja saatekirja, kuid eelnevalt peaks loomulikult läbi mõtlema, miks on koormustesti vaja ning mida nende andmetega peale hakatakse. Terviseuuringu kõige olulisemaks eesmärgiks on hinnata, kas spordiga tegelemisele on vastunäidustusi. Probleemid, mis ei pruugi igapäevatoimetusi takistada, võivad suurema koormuse käigus välja tulla.

“Terviseuuring ei anna garantiisid, et mitte kunagi midagi ei pruugi inimesega juhtuda sportimise/tavaelu käigus, kuid aitab maandada neid riske,” lisab spordiarst dr. Pii Metsavas. “Sageli keskendub harrastaja valedele näitudele: teda huvitab vahel rohkem VO2max näit, mida saaks sõprade omaga võrrelda, kui kõrgenenud vererõhuväärtused, mis tõstavad näiteks insuldiriski.”

KOORMUSTESTILE EELNEB vereanalüüs ning fikseeritakse pikkus, kaal, keha rasvaprotsent. Hingamistestiga hinnatase kopsude tööd. Koormustest ise hõlmab 15-30 minuti pikkust jooksu või rattasõitu veloergomeetril/jooksulindil, mille käigus tõstetakse fikseeritud ajavahemike järel koormust. EKG, vererõhu ja südametöö jälgimine näitab, kuidas organism kohaneb suureneva koormusega, koormustesti lõpus hinnatakse taastumist.

Selle käigus selguvad ka aeroobse ja anaeroobse läve kiirused, mis võimaldavad anda nõu jooksutreeningute intensiivsuse kohta. Harrastussportlase jaoks on ju oluline teada, milliste kiiruste juures konkreetseid jooksutreeninguid tegema peaks.

“Algajale on terviseuuringust saadav peamine kasutegur oma terviseseisundi hetkeolukorra mõistmine, täpselt nagu tippsportlasel,” lisab dr. Metsavas. “Teadupärast korras töövahendiga läheb igasugune töö kergemini, sealjuures on sportimine turvalisem ja ka nauditavam terve kehaga. Eriti oluline on terviseuuring algajale, kellel pole treenerit abiks treeninguid juhtimas ning harrastajale, kes pole põhjalikku tervisekontrolli läbinud mitmete aastate jooksul, kui üldse kunagi.”

TERVISEUURING VÕIKS OLLA VAJALIK siis, kui alustatakse aktiivsemate treeningutega või kui treeningutesse on tekkinud pikem paus. Terviseuuringut võiks teha regulaarselt, kuid sealjuures oleks hea, kui see toimub igal aastal samal ajal. Siis on järjestikuste uuringute tulemused ka paremini võrreldavad. Erinevate firmade terviseuuringute tulemused ei ole samuti üks-üheselt võrreldavad ehk teisisõnu koormustesti tegija valikusse tuleks suhtuda kaalutletult.

Spordimeditsiini SA pakub erinevaid terviseuuringuid, seega, kui sa alles alustad sportimisega, võiks piirduda lihtsama uuringuga ning kui sul on tõsisemad eesmärgid, võiks mõelda põhjalikumale uuringule. Kallimad uuringud hõlmavad maksimaalse hapniku tarbimise määramist, samuti laktaadi mõõtmist erinevatel jooksukiirustel. Laktaadi määramine võimaldab fikseerida aeroobset ja anaeroobset läve täpsemalt, kuid need saab paika ka südametegevust koormustesti käigus jälgides. Maksimaalse hapniku tarbimise fikseerimine lisab testile veel ühe mõõte ning iseloomustab harrastussportlase treenitust. Samas enne terviseuuringu kompleksi valikut oleks harrastussportlasel hea nõu pidada ka oma treeneriga (kui selline on), et mõista, kas uuringust saadud näitajatega ka reaalselt midagi ette võetakse.

KALLIM JA PÕHJALIKUM TERVISEUURING pole harrastussportlase jaoks alati optimaalne valik. “Terviseuuringu valikul soovitaksin kindlasti mõelda läbi realistlikult küsimused, millele soovitakse uuringuga vastust saada. Samuti soovitan teha endale võimalusel selgeks erinevate terviseuuringul saadavate andmete sisu ja kasutusviis: kas mina reaalselt seda infot ka kasutan? Kui sellega jääb harrastussportlane hätta ja treenerit, kellega nõu pidada pole, võib alati jätta terviseuuringu valiku arutelu ka arstikabinetti, kus see otsus teha üheskoos.”

Terviseuuringu käigus võivad ilmneda ka probleemid/tervisemured, mis vajavad nii toitumisnõustaja kui füsioterapeudi sekkumist. Spordimeditsiini sihtasutuses on mõlemad spetsialistid olemas. Toitumisnõustaja teenused on analoogiliselt koormustestidega paketeeritud erinevalt. Esmasele konsultatsioonile võib järgneda vereanalüüs ning täidetud toitumispäevikule tuginev täiendav nõustamine.

Füsioterapeut võib anda harrastusportlasele konkreetse harjutuskava terviseuuringu käigus selguvate probleemide parandamiseks.