Langevate tiraažidega ajakirjandusmaailmas võistlevad Eesti jooksjate tähelepanu eest kolm ajakirja – Tervis Pluss, Jooksja + Velo ning Sport.  Marathon100 võrdles nende ajakirjade septembrinumbreid, andmaks lugejale ülevaade kolmest tervisesportlastele suunatud ajakirjast.  Kellele on need ajakirjad mõeldud? Mida lugeja sealt leiab? Millist eelistada? 

Tervis Pluss – kõige selgema kontseptsiooniga

Ajakiri Tervis Pluss on nimetatud kolmest väljaandest kõige vanem, seda on tänaseks trükitud juba 15 aastat.  Sellenimeline ajakiri nägi ilmavalgust 2000.a., kuid juba eelmisel sajandil oli ajalehekioskist võimalik osta ajakirju Tervisetrend ja Tervis, millest Tervis Pluss on alguse saanud. 

Tervis Pluss maksab poest ostes 3.99 ning selle raha eest saad 84 lk juttu ja reklaami.  Ajakiri ilmub kord kuus.  12 kuuks ajakirja tellides tuleb välja käia 27.90.

„Tervis Plussi põhisihtrühm on naised vanuses 20-55,“ vastas Marathon100 küsimusele ajakirja lugejate kohta Evelin Kivilo-Paas.  „Lugejauuringu järgi on mehi lugejate hulgas veidike üle 20%. Meie lugeja on aktiivne ja elurõõmus   inimene, kes hoolib nii keha kui ka hinge vormishoiust; ta on avatud uuele, soovib olla terve ja edukas ning kursis valitsevate tervise- ja trennitrendidega; ta kas juba järgib või kavatseb hakata järgima tervislikku ja aktiivset eluviisi.“

„Kirjutame oma ajakirjas kõigest, mis aitab saavutada kehalist ja hingelist heaolu. Tervis Plussi suund on olla pigem praktiline kui teoreetiline. Ajakiri sisaldab palju soovitusi, praktilisi näpunäiteid, ideid, eeskujusid. Põhiline, mida soovime oma lugejale pakkuda on rohkelt kogemusi ja emotsioone inimestelt (sh liikumisharrastajatelt) meie endi hulgast, et pakkuda äratundmisrõõmu, motiveerida, innustada ning õppida üksteiselt. Samuti jagada praktilisi soovitusi Eesti parimatelt oma ala asjatundjatelt (treenerid, arstid, psühholoogid jne).“ 

Tuleb tõdeda, et hoidsin ajakirja Tervis Pluss käes esimest korda ning olin üllatunud.  Positiivselt.  Eelarvamus ütles, et tegemist on selgelt naistele suunatud ajakirjaga, kust trennihimulised mehed väga palju lugemist ei leia. 

Kuid septembrinumbris jagus lugemist ka mittenaistele.  Pikem artikkel vehklemise maailmameister Julia Beljajevast, sangpommiharjutustest vestev artikkel Pinguta pommiga, treeningu eesmärkidest kirjutav Mis on trennis päriselt tähtis või tallatugede valmistamisest rääkiv Terved jalad terves kehas on artiklid, mis sobivad igale trennihuvilisele.  Loomulikult leiab ajakirjast ka palju ainult naistele suunatud jutukesi, näiteks jättis mind täiesti külmaks ilu-uudiste ja –toodete rubriik ja küsimusega Kuidas hoiad end värske ja säravana? alanud lõik. 

Ajakirjas leidsid käsitlemist ka mitmed standardsed teemad nagu toitumine, kus Maris Tamm rääkis, millest tema ühe konkreetse päeva menüü koosnes ning mida toitumisnõustaja omalt poolt kommenteeris. Kirjade rubriik, riietumisele keskendunud leheküljedning retseptid ja ristsõna kuuluvad iga ajakirja juurde, vaatamata sellele, millest ajakirjas kirjutatakse.

Tervis Pluss oli kolmest ajakirjast kõige õhem, kuid kõige läbimõelduma kontseptsiooni ja ülesehitusega.

Plussid:

• Kergesti loetavad artiklid, kõige olulisem on selgelt välja toodud;
• Kena kujundus, head ja illustreerivad fotod;
• Praktilise suunitlusega artiklid.

Miinused:

• Jooksjat huvitavaid artikleid on ajakirjas vähe;
• Mitmed teemad, näiteks psühholoogia, horoskoop ja ilu-uudised on liikumise-temaatikast kaugel;
• Selgelt orienteeritud naistele, mistõttu meeslugejad ei tihka seda ajakirja poes isegi korvi panna.

Jooksja – eeskätt jooksmisega tegelevale inimesele, kuid natuke ka ratturitele, rulluisutajatele, ujujatele . . .

Ajakiri Jooksja on asutatud 2009.a. ehk praeguseks ilmunud seitse aastat.  Mõni aasta tagasi lisandusid ajakirja vahele rattaspordist kirjutavad leheküljed, millel nimeks Velo.  Peale kahe ajakirja liitmist sai Jooksja uueks nimeks Jooksja + Velo.  Jooksja esikaanele trükitud lause Sinu vastupidavusalade ajakiri on täiesti korrektne – teist vastupidavusaladele keskendunud ajakirja Eestis ei ole.

Jooksja maksab 2.90 ning septembris said selle raha eest 124 lk paksuse trükise.  Ajakiri ilmub kuus korda aastas ning aasta tellimishind on vaid 12 eurot. 

Ajakirjas pälvivad trükipinda mitmed spordialad – loomulikult jooksmine, kuid ka ujumine, suusatamine, jalgrattasport, seiklussport, triatlon, kepikõnd, jm. 

Jooksja on seitsme aasta jooksul näinud mitmeid tegevtoimetajaid, seekordse numbri eest vastutas Martin Meri, kelle CV-st võib leida ka sellised ettevõtmised nagu Triatloniportaal või siis eeskätt CEPi maaletoojana jooksjate seas tuntud Pringstore. 

Tegevtoimetaja vahetus on muutnud paremaks ka ajakirja aeg-ajalt juhuslikuna tundunud sisu.  Septembri ajakirja kaanestaariks on Kaidi Keir Kukk, juttu tuli ka ÜKE-st ja EKE-st, kergejõustiku MM-võistlustest Pekingis, vastupidavustreeningutes kasutatavast TRX-ist, massaažirullist, kuid ka rulluisutamisest-suusatamisest, aerutamisest, ekstreemtriatloniga tegelevast Heiko Sepast ning otse loomulikult ka kompressioontoodetest.  Juttu tuli loomulikult ka toitumisest, samuti leiab ajakirjast spordiajakirja püsirubriigi – ristsõnad!

Parema sisuga tuli kahjuks kaasa oluliselt halvem, võiks isegi öelda – lugejavaenulik - kujundus.  Helerohelist teksti hallil taustal on raske lugeda ning ka rohelisele taustale trükitud valge tekst pole kõige kasutajasõbralikum, eriti kui taustale on kujundaja käsi paigutanud sinised triibud.  Ilmselt pole ükski ajakiri varem ühes numbris nii paljusid erinevaid värve, taustu ja kujunduselemente kasutanud.  Osad artikleid illustreerivad fotod on tehtud imeväikesteks ja paigutatud arusaamatute rombide sisse.    

Ajakirja ilmumistsüklist tingituna on osa uudised ilmumise ajaks oma uudisväärtuse kaotanud, kuid see tont kummitab loomulikult kogu trükimeediat. 

Küsimuse peale Jooksja lugejaskonna kohta saime vastuseks: „Üldine ajakirja tutvustus on Jooksja kodulehel olemas ja üle kuue ilmumisaasta jooksul on ka selgeks saanud, millistele sihtgruppidele Jooksjat pakume.“ Sedasi.

Plussid:

• Kõige parem sisu, kõige rohkem huvitavaid ja jooksjale kasulikke artikleid;
• Profifotograafide kvaliteetsed fotod;
• Selgelt orienteeritud vastupidavusalade harrastajale, mistõttu juhuslikke artikleid ja teemasid leiab ajakirjast harva;

Miinused:

• Lugejavaenulik kujundus, mis hea sisu kohati halvasti loetavaks teeb ning häid fotosid nende vääriliselt ei presenteeri. 
• Ilmumistsükkel ei anna võimalust operatiivsete uudiste-artiklite avaldamiseks;
• Heade fotode kõrvalt leiab praktiliselt sama palju halva kvaliteediga pilte, heade juttude kõrval leiab artikleid, mis jooksjat ei kõneta või siis reklaamiandjate kirjutatud artikleid;

Ajakiri Sport – meelelahutuslik (spordi)ajakiri

Ajakiri Sport on uusim väljaanne spordiajakirjade põllul – ilmunud käesoleva aasta veebruarist.  Sport on kolmest võrreldud ajakirjast kõige mahukam – 148 lk – aga ka kõige kallim – 4.95. Tellimishind 12 kuuks on 29.95.

„Ajakiri Sport on mõeldud tervisest ja spordist lugupidavatele inimestele, kellele sport on eelkõige eluviis,“ vastas selle peatoimetaja Merilin Piirsalu Marathon100 küsimusele ajakirja sihtgrupi kohta. „Teeme juttu spordist iga nurga alt, tervisesportlasest tippatleedini, superstaarist tööinimeseni, tulevikutegijast veteranini, jooksmisest jääpurjetamiseni, lisaks veel toitumisest, treenimisest jpm.“

„Jagame näpunäiteid ja nõuandeid sportimiseks, tutvustame huvitavaid persoone ja inspireerime avastama uusi alasid, pakume tagasivaateid põnevale spordiajaloole, kirjutame uutest trendidest ja avardame lugeja silmaringi rääkides spordi telgitagustest ja erinevatest tahkudest. Sport pakub alati emotsioone ja seda tahame edasi anda ka oma ajakirjas. Ajakiri Sport on suurim meelelahutuslik spordiajakiri Eestis.“

Septembri numbrist leiab jutu fotolegend Lembit Peeglist, Ott Kiivikas kirjutab jooksjate jõutreeningust, juttu tuleb ka maratoni tempomeister Meelis Atonenist, sportlikust ettevõttest nimega Saku Õlletehas, kaanestaar Marilyn Jurmanist, Kristjan Kangurist, jooksukultuurist ja paljust muustki.

Septembri numbris tuli juttu ka discgolfiga aktiivselt tegelevast Teele Viirast – üks tolle numbri huvitavamaid artikleid, mis näitas eeskätt lauljana tuntud persooni hoopis teisest küljest.  Ka Raul Kaldre kirjutatud artikkel treeningust nimega Synrgy360 oli väga mahlakalt kirjutatud, kuigi väga selget pilti treeningust endast ei saanud.  Jutt oli meelelahutuslikult kirjutatud, kuid vähese praktilise väärtusega.

Ajakirja taga on autoritele lisaks ka nimekas kolleegium – Allar Levandi, Aleksander Tammert, Evelyn Sepp, Aivo Normak, jt. 

Kui Tervis Plussi artiklid on kergesti loetavad ja info kiiresti kätte saadav, siis ajakirjas Sport on sageli vastupidi – artiklid on pikad, keerulise sõnastusega ja (liiga) põhjalikud.  Laused, kus räägitakse „rangluu mediaalsetest otstest“ või artiklid, kus pealkirjas kasutatakse 22-tähelisi sõnu („ülekoormusvigastused“) võivad paljudele potentsiaalsetele lugejatele tunduda liiga keerulised ja spetsiifilised. 

Ka ajakirjas Sport on artiklite ja nendega kaasnevate fotode tase ebaühtlane.  Näiteks oleks artiklis Jooksusõbra väikesed abilised oodanud testitavate rakenduste ekraanivaateid ehk screenshot’te, kuid nende asemel on ainukese fotona artikli juurde lisatud pildipangast võetud foto roosas jooksusärgis naisest ja sinises jooksusärgis mehest.

Kuigi ajakirja Sport eesmärgiks on inspireerida avastama uusi alasid, jääb veidi häguseks ajakirja sihtgrupp.   Sporti lugedes tekib sageli küsimus – kellele see mõeldud on?  Kas üks konkreetne lugeja jõuab septembris avastada surfamist, discgolfi, linedance’i ja oktoobris hakata tegelema juba bikiinifitnessi ja ujumisega . . .

Plussid:

• Kõige paksem ajakiri;
• Pikad ja põhjalikud artiklid;
• Ajakiri sobib hästi ka inimestele, kes ise spordiga ei tegele, selle põhirõhk pole mitte praktilistel nõuannetel ja soovitustel, vaid meelelahutusel.

Miinused:

• Artiklid on kohati liiga pikad, keerulised, spetsiifilisi termineid täis;
• Mõnevõrra arusaamatuks jääb, kellele see ajakiri mõeldud on.  Kirjutades kõigest on oht, et lõppkokkuvõttes ei kirjutata millestki
• Kolmest ajakirjast kõige kallim.

Kokkuvõtteks.

Ei saa öelda, et üks ajakiri kolmest on parem kui ülejäänud.  Igal ajakirjal on omad plussid ning konkreetne lugeja, kellele see suunatud on.  Millist ajakirja neist kolmest tellida – see sõltub juba konkreetsest lugejast ja tema põhihuvist – kas selleks on (lihtsustatult) jooksmine, ilu ja tervis või (sportlik) meelelahutus. 

Kui on aga huvi lugeda kvaliteetset jooksjatele mõeldud ajakirja, soovitame aeg-ajalt vaadata ka põhjanaabrite juurde – Soomes enam kui 40 aastat ilmunud ajakiri Juoksija on küll siinsest perioodikast kallim ning soomekeelne, kuid väga hea ja praktilise sisuga.