Ajal, mil mitmed rahvajooksude korraldajad kurdavad osavõtjate vähesuse üle, korraldatakse Eestis ometigi jooksuüritusi, kus müüakse välja kõik stardikohad nii, et osavõtjatele varutud medalidki otsa saavad. Sellise ürituse korraldamise valem on lihtne: tee midagi ainulaadset ja kordumatut ja tee seda hästi. Muidugi, kõik, mis on pealtnäha lihtne, on päris elus üsna keeruline.

Teatejooks Tipust Topini on hea näide sellise ürituse kohta, tänavuse jooksu registreerimine suleti seitse minutit peale selle avamist. Seitsme minutiga pani end kirja 80 tiimi, milles igaühes oli 10 jooksjat. Huvitavaks muudab selle näite ka asjaolu, et Tipust Topini ei ole jooksuvõistlus, kus selgitatakse paremusjärjestus ja premeeritaks parimaid. Iga osavõtja saab täpselt samasuguse kohtlemise osaliseks, vaatamata sellele, kui kiire tiim on. Võistlusmoment puudub, ometi lööb sel teatejooksul kaasa mitmeid kiireid jooksjaid, kes muudel üritustel esikolmiku kohtade nimel konkureerivad. Ent võib olla see ongi selle ürituse fenomen? Tähtis pole võit, vaid osavõtt.

Nike maaletooja AS Jalajälg algatusel loodud Tipust Topini ei tekkinud loomulikult tühja koha peale, see sai inspiratsiooni maailma suurimast teatejooksust Hood to Coast, kus samuti läbitakse tiimidega enam kui 300 km pikkune vahemaa. Kui Tipust Topini toob jooksjad Suure Munamäe tipust läbi Rõuge, Otepää, Elva, Tartu, ja mitmete teiste asulate Tallinnasse Piritale, siis Hood to Coasti raames Oregoni kõrgeima mäetipu, Mount Hoodi nõlvadelt Vaikse ookeani rannikule. Ka Hood to Coasti pedigreesse on Nike suurte tähtedega sisse kirjutatud, asub ju selle firma peakortergi Oregonis.

Hood to Coast toimus esimest korda 1982.a. ning üritus on muutunud sedavõrd populaarseks, et tänapäeval tuleb stardikoha saamiseks loota loosiõnnele. Seda vaatamata sellele, et maailma suurimal teatejooksul lubatakse rajale 1050 tiimi 12 600 jooksjaga! Kas Tipust Topini saab olema esimene Eesti jooksuüritus, kus stardikohad samuti loosi teel jagatakse? Loodame, et nii ei juhtu, sest igal aastal on Eestis osalema pääsenud järjest rohkem tiime. Ent registreerimise avanemisel tuleb nii või teisiti kiire olla, sest stardikohad kaovad kui vesi kuumalt keriselt.

Tipust Topini üheks eripäraks on ka osavõtjaid ühendav kommuunitunne, tehakse ühist asja, mis seob.

„Eks me veidi aimasime seda,“ vastab Tipust Topini üks algatajaid, Rainer Tops küsimusele selle kohta, kas ürituse populaarsus tuli oodatult. „Järsku oli neid küsijaid nii palju. Et oh, nii äge! Tahaks ka osaleda. Kuigi eks viimase aja trendi ja segaseid aegu arvestades on alati tegemist positiivse üllatusega, kui kõik kohad endiselt kaubaks lähevad.“

Mida Tipust Topini endast täpsemalt kujutab? Munamäelt pealinna jõudmiseks peavad kümneliikmelised tiimid läbima joostes 337 km. Lihtne aritmeetika näitab, et keskmiselt läbib üks jooksja 33 km. Samas, see distants on jagatud erineva pikkusega juppideks, mõni neist võib olla 8 km pikkune, mõni ka 16 km pikkune. Tiimi iga jooksja käib rajal kolm korda ning kuna etapid on erineva pikkusega, läbivad ka jooksjad erineva pikkusega vahemaad, 25 kilomeetrist ligikaudu 42 kilomeetrini.

Start on võistluspäeva varahommikul, kuna kogu üritus toimub liikluseks avatud teedel, antakse start lainetena. Korraga lastakse rajale viis jooksjat, mõne aja möödudes järgmised viis, jne, kuni kõik 80 tiimi on jooksma pääsenud. 337 km on selline vahemaa, kus esimesed tiimid jõuavad Piritale pühapäeva pärastlõunaks. Seetõttu tuleb Tipust Topini osavõtjatel joosta nii päeval, kui öösel, mistõttu suvist Eestimaad kogetakse nii hämaras, kui päikesevalguses. Tiimidel on abiks nende endi juhitavad saateautod, mis transpordivad jooksjad järgmisse vahetuspaika ja võtavad peale oma etapi lõpetava jooksja. Meeskonnatöö omandab suurema tähtsuse, kuna ühiselt tuleb paika panna ka tiimisisene logistika.

Tiimitöö ei tähenda vaid kätest kinni hoidmist, ühiselt tuleb läbi mõelda ja toimima saada ka logistika.

„Eks meie asi on päris teistmoodi asi,“ märgib Rainer Tops lisades, et et see on ka üks neist põhjustest, miks Tipust Topini üritust saadab mõnevõrra teistsugune aura. „Seal on mitmeid momente, mis toovad rajale ka päris palju uusi jooksusõpru. Aega ei võeta, öösel ja päeval jooksmine, jne.“

„Kõige suurem faktor aga ilmselt ikkagi see, et seda saab teha pundiga koos ja ilma igasuguse pingeta,“ toob Tops esile tiimi olulisuse manitsedes samas, et ega see tiimide kokku panek nii lihtne ei ole kui paistab. „Kui jõutakse detailideni, on omajagu väljakutseid. Ikkagi vaja 10 jooksjat, terve suvine nädalavahetus (ja neid teatavasti pole eriti palju), vaja 30+ kilomeetrit joosta, jne. Seetõttu me soovitame juba eos mõelda ka varujooksjatele, sest vähemalt 80% tiimidest tekib mingi asendamise vajadus.“

Jooksmine on kahtlemata parim võimalus Eesti kogemiseks, kuid samas tuleb olla valmis ka erinevateks ilmaoludeks, nii suviseks kuumuseks kui vihmavalinguteks.

Tagavarajooksjate peale soovitab mõelda ka ürituse korralduse eest vastutav Sten-Eric Uibo. „Kui oled esmakordselt osalemas ja otsustanud kaptenina tiimi komplekteerida, siis enne "registreeri" nupu vajutamist veendu kindlasti, et sul on 10 jooksjat reaalselt olemas ning lisaks 2-3 nime reservis, keda saad vajadusel asenduseks jooksma kutsuda.“

Samas muudabki selline tiimipõhine lähenemine Tipust Topini eriliseks. „Tipust Topini on väga eriline jooksusündmus, sest lisaks füüsilisele katsumusele on see ka hea tiimitöö koolitus ja korralik logistika väljakutse,“ lisab Uibo.

Nii palju kui võimalik joostakse kergliiklusteedel, kuid kõikjal neid lihtsalt ei ole. Tee servas liikudes tuleb arvesse võtta ka mitmeid ohutusreegleid, öisel ajal helkurvesti ja pealambi kandmise nõudest kuni selleni, mitu tiimi tohib koos joosta – suuremate puntide tekkimine võib ju olla liikluses ohtlik. Vaatamata mitmetele reeglitele, mida sellise suure ürituse juures tuleb arvestada, on tegemist siiski jooksmist, kui liikumisviisi väärtustava ettevõtmisega. Joosta Eestimaa kaguservast mere äärde, Tipust Topini rada on tähendusrikas, kuid nii pika vahemaa saab mõistliku aja jooksul läbida ainult ühise tiimina. Ühise tiimina ka lõpetatakse, s.t., Tipust Topini tiimid peavad ületama lõpujoone ühiselt, 10liikmeliste tiimidena. Selline ühtne finiš haakub väga hästi ürituse ideega: jooksmine ühendab!

Öised jooksuetapid annavad hoopis teistsuguse emotsiooni

2023.a. Tipust Topini registreerimine avatakse jaanuaris ehk just praegu on aeg sobiv, et uurida, kas ja millises tiimis on veel vabu kohti või panna kokku täiesti oma 10liikmeline tiim.

„Tipust Topini osalevate tiimide arv on limiteeritud ja kuigi oleme seda numbrit aastate jooksul vaikselt koguaeg suurendanud, ületab soovijate arv ikkagi oluliselt osalema pääsevate tiimide arvu. Kui sul on kindel soov oma tiimiga osalema tulla, siis ei ole muud soovitust jagada, kui registreerimise avanemisel pead "nobedate näppude voorus" edukas olema. Julgelt soovitame esimesel korral liituda ka juba mõne varasemalt osalenud tiimiga, sest see on parim võimalus sündmust kohe täiel rinnal nautida ja üksikuid jooksjad on tihti paljudel tiimidel puudu,“ lisab Uibo omapoolse soovituse osavõtuhuvi korral.

Tipust Topini registreerimine avatakse 16. jaanuaril kell 10.00 ürituse kodulehel https://tipusttopini.ee/

Fotod: Aldis Toome