Käisin minagi Eesmärgiks SEB Tallinna Maraton projekti raames Qvalitas arstikeskuses terviseteste tegemas. Mõtlesin alguses küll, et olen kõva sportlane ja tulemused on head ning miski mind ei üllata, aga vot siis, nii siiski ei läinud.

Esmalt käisin füsioterapeudi juures, kus rääkisin ära oma eelmised vigastused. Õnneks aasta tagune kontsluu vigastus pole endast enam märku andnud ja loodan, et nii jääbki.

Müomeetria käigus avastas arst, et õlalihased on kanged. Selle parandamiseks teen nüüd kaelale harjutusi iga päev. Siiamaani veel üllatusi ei olnud.

Oli aeg teha väljaasteid, sain teada, et neid ma teha ei oska. Kummaline kuidas näiliselt nii lihtne harjutus on tegelikult päris raske. Ka kükkidega ma ei saanud väga hakkama. Lisasin need harjutused oma igapäeva treenigusse. Harjutamine teeb meistriks.

Vereprooviaeg

Oi kui vastik. Seda kartsin kõige enam. Mind on nii palju nõeltega torgitud, et ma ei taha neid enam näha. Läksin siis uksest sisse ja lasksin ennast jälle torkida.

Nagu arvasingi oli see valus, kuna arst ei saanud vasaku käe veenist verd piisavalt, niisiis pidi ette võtma teise käe, mis õnneks läks valutult ja sain sealt kabinetist põgeneda.

Spirograafia

Vasakul rohuta, paremal rohuga

Viimati kopsumahu uuringut tehes minestasin kabinetis, aga seekord õnneks mitte. Seda testi tegin kaks korda. Esimest korda ilma rohuta, mida muidu võtan kolm korda päevas ja teine kord rohuga, tulemus oli päris erinev. Kokkuvõttes võib sellega rahule jääda.

Koormustest

Koormustesti küll tegin aga ei läbinud, st ei saanud lõpuni teha.  Olen varem ka mõelnud sellele, et mu ravi ei ole piisav, et saaksin tegeleda spordiga, nüüd sain sellele kinnitust.

Peaaegu kohe kui väntamine hakkas raskeks minema, hakkas ka mu hingamine raskemaks muutuma. Pulss ei jõudnud eriti tõusta ja jalad oleks ka vastu pidanud aga hingata oli nii raske, et pidi katkestama. Aga mis halvasti see uuesti, sain soovitused minna uue arsti juurde ja siis uue ravi peal tagasi väntama tulla.

Kokkuvõttes siis ei läinud üldse hästi ja olen ka pettunud endas. Aga nüüd on mille poole püüelda.

Spordiga tegelen edasi ja tõestan kõikidele arstidele, et astmahaige võib ka maratoni joosta :)

Vereproovist sain teada, et pean hakkama võtma rauatablette, magneesiumi ja vitamiin d.

Mis asi see astma siis on?

Astma on hingamisteede krooniline põletikuline seisund mis tekitab köha, õhupuudust, vilistavat hingamist, õhuvoolutakistust hingamisteedes.

Astmahoog võib tekkida ilmamuutusest (jah see on tösi), suurest füüsilisest koormusest, tugevatest lõhnadest, tolmust, loomakarvadest, allegeenidest – jahu, maasikad, pähklid, ärevus/paanikahetkedest jne kõik ei tule meeldegi.

Milleks on mul vaja veel joosta?

Seda küsivad paljud kui saavad teada minust rohkem :) Vastan siis teile: meeldib joosta.

Hakkasin jooksmas käima kuna ei leidnud endale muud sobivat spordiala, proovisin tantsimist ja kergejõustikku, mulle sobib oma tempo ja värske õhk.

Pärast ühte arstilkäiku, kus mulle räägiti, et kõik näitajad on halvad, rohud ei mõju, pean ostma mingi hapnikuvärgi omale koju, olin väga kurb. Järgmine päev panin Nike'd jalga ja tegin pikema ringi, siis otsustasin, ma saan sellest jagu.

Võtsin osa jooksuvõistlustest ja jooksmine hakkas mulle igapäev rohkem meeldima, medalid muidugi ka.

Tuli siis aeg uuesti minna arsti juurde, ja oh üllatust, igasugused näitajad olid paremad ja rohtusid võeti vähemaks, ja seda kõike ilma kangemate rohtuteta ja hapnikuvärgita.

Saingi hakkama ja aina paremaks läheb. Minu eesmärk on astma alistada, kuigi see on tegelikult võimatu aga eks aeg näitab.

Võistlustelt tuli kokku 89,8 km ja 6 medalit. Aastal 2016

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.