Jah, olen veel ühe kuu võrra lähemale jõudnud oma Tallinna maratoni eesmärgile ning nüüd on aeg jagada oma teise kuu seiklusi.

Treeningutest nii palju, et minu teine maratoniks treenimise kuu on läinud kiirelt ja ei suuda uskuda, et selle hooaja esimesed planeeritud võistlused on kohe-kohe käes. Treeningkoormused on mul üldjoontes jäänud samaks, mõnele nädalale on lisandunud üks lisapäev taastavat jooksu. Kokku treeningtunde nädalas kesmiselt 7-8h.

Kes mind instagramis jälgib see juba teab, et aprillis käisime Nike Esinduskaupluses endale treeningjalanõusid valimas. Näpunäiteid hea jalanõu valimiseks jagas meile Nike Esinduskaupluste müügidirektor Erik Aibast. Enda treeningjalanõudeks valisin Nike Invincible run 3 jooksuketsid. Minu jaoks on väga oluline, et jalanõu oleks stabiilne, kuna varasemalt on mul olnud joostes probleeme parema põlvega. Tihtilugu kutsutakse seda ka jooksja põlveks, mis sageli ilmneb kui koormused on liiga suured. Õnneks enam ma sellega maadlema ei pea, kuna lihased on tugevad, jooksutehnika on parem ja treeningkoormus on järk-järgult mitte üleöö tõusnud, kuid hea jooksujalats on oluline, et neid muresid uuesti ei tekiks.

Esinduskaupluses kohtasin silmast-silma esimest korda ka teisi projekti valituid. Hea oli näha, et kõik on väga elurõõmsad jooksufanatid ja olen sattunud ühte toredasse seltskonda. Mõnel muidugi on ettenäidata juba kraad kangemaid spordiüritusi nagu näiteks Ironmanil osalemine. 

Peale jooksujalatsite valimist läksime projekti seltskonnaga Tallinna kergejõustiku halli ühistreeningule, kus seekordsel treeningul keskendusime jooksutehnikale. Praeguseks on meil tegelikult toimunud juba kaks ühistreeningut. Teine toimus Järve metsas Toomas Tarmi ja fartleki tehes.

18.aprillil käisin Tartu Ülikooli Kliinikumis koormustestil. Mind võttis vastu oma ala spetsialist arst Eve Unt, kes paistis silma asjatundlikkuse, sõbralikkusega ja siira huviga patsiendi vastu. Testi tulemused olid head ja sain kinnitust, et varasemalt paika pandud pulsitsoonid olid liiga madalad. Testis saavutasin maksimaalse kiiruse 15 km/h ning sellega käis ka minu maksimaalne pulss 200 peal. Anaeroobse läve pulsiks määrati 178-180 korda minutis ja aeroobse läve pulss 158-160 korda minutis. Tundub, et olen küllaltki kõrge pulsiga, kuid mulle rõhutati, et pulss on väga individuaalne ja seda mitte kellegagi võrrelda ei tasuks. 

Nagu juba mainisin siis kohe-kohe on tulemas ka selle hooaja esimesed planeeritud võistlused. Kaks esimest nendest on väiksemad ja toimuvad siin samas Hiiumaal. 1. mail Kärdla linnajooks, mille distantsiks on 5 kilomeetrit ja 13.mail Emmaste emadepäeva jooks, kus on distants 7 kilomeetrit. 19. mai aga teen enda debüüdi poolmaratonil Riias. Poolmaratonile panin end kirja juba eelmise aasta detsembris, teadmata et sügisel teen ka täispika maratoni, kuid arvan, et poolmaraton on täispikaks maratoniks hea vaheetapp.

Tänan tähelepanu eest ja näeme jooksurajal! ;)

Fotod: Tõnis Tõnström, Kertu Rand