Jooksupäevik 7.10.2023 Tartu Linnamaraton, distants: poolmaraton Valmistumine oli sel korral palju lihtsam kui täismaratoniks. Erilist toidumenüüd ei jälginud, jõin tavalise kraanivee asemel vaid Värska mineraalidega rikastatud vett (ausõna, ei ole makstud reklaam) ja laste õnneks oli koduses menüüs vahelduseks midagi muud kui täisterapasta. 🙂

Ilm oli jooksupäeval keeruline – tuul, tugevad vihmahood ja külm ... aga seda ainult kuni jooksu alustamiseni. Hotelliaknast tundus vaatepilt palju karmim, kui see tegelikult oli ja kõige hullema vihmasaju said hommikul rajale läinud maratonijooksjad.

Peavalu valmistaski pigem riietuse valimine. Plaanisin joosta kilejopega, sest kardan külma. Viimasel hetkel loobusin kogenumate sportlaste nõuandel. See oli täiesti õige otsus, sest tuulega oleks jope muutunud rajal jooksutakistavaks purjeks.

Sihiks sai võetud läbida distants ajaga 1.45. Eelmisel aastal jooksin Tallinnas poolmaratoni ajaga 2.11. Tundus suur amps ka ideaaltingimustes, kuid tulemus sai korralik – 1.47. Aga siiski jäi see veidi kripeldama. Kohe jooksu alguses jäin tempomeistrist maha ja teadsin, et rütm on aeglasem, kui olin plaaninud. Kella vaadata ei julgenudki. Tundus, et jooksen, aga edasi ei liigu. Arvasin, et kui kellalt tulemust näen, siis loobun eesmärgist, ja nii jooksin lõpuni teadmatuses, tunde järgi. Tagantjärgi kahetsen muidugi, sest trennides olen harjunud kellalt aegu ja pulssi kontrollima ning Lossi tõusul mõned kilomeetrid enne lõppu tundus mulle asi nii hull, et lausa kõndisin. Seda ei ole juhtunud varem ühelgi võistlusel.

Aitäh raja ääres olnud võhivõõrastele, kes utsitasid edasi jooksma! Viimasel kilomeetril sain jõu tagasi. Uhh... ja lõpetuseks – nii nagu targemad on öelnud, siis enamus jooksust toimub ikka peas.

Fotod: Liis Sinitamm ja Rain Pikner 

Kadri osales tänavu projektis Eesmärgiks Tallinna maraton ja teda juhendas Toomas Tarm spordiklubist Sparta.