Mis päeviti, mis kell ja kus trennid toimuvad?

Ühistreeningud toimuvad kõigil nädalapäevadel teisipäevast laupäevani. Teisipäevast neljapäevani on treeningute algus üldjuhul kl 18:30, reedel kl 18:00 ja laupäeval kl 10:00. Lisaks on veel kolmapäeval pikamaajooksjate treeningu eel sprinditrenn, mis algab kl 17:00. Treeningute asukoht pole päris stabiilselt paigas, aga soojematel aegadel on teisipäevast neljapäevani trennid Nõmme, Hiiu, Harku kandis ja reedel, laupäeval Pirital. Täpsem info on meie kodulehel http://tappsportlased.ee/. Suuremate võistluste tõttu võib mõni ühistrenn vahel ära jääda (eriti laupäeval), aga seda väga sageli ei juhtu.

Talvisel perioodil on enamus trenne Tallinna Spordihallis ja Lasnamäe Kergejõustikuhallis. Mõni üksik trenn võib toimuda ka Audentese Kergejõustikuhallis. See, kus treening toimub, sõltub hallides toimuvatest võistlustest ja üritustest. Pühade tõttu võib ka mõnel mainitud nädalapäeval ühistrenn ära jääda. Trennide algusajad on samad nii suvel kui talvel.

Kes on treenerid, kes neid trenne läbi viivad? Mis on nende taust?

Praegusel hetkel on treeneriks Riho Ment, kes on läbinud EOK kergejõustikutreeneri koolituse. Riho äraolekul on teda asendanud Kristjan Enno (EOK koolitus) ja Tiia Eeskivi (väga suured kogemused endise tippjooksjana) ning mõni teinegi tublim tegija.

Mis trennides tehakse?

Oleneb treeningust. Teisipäeval ja reedel on üldkehalise ettevalmistuse suunitlusega trennid. Peale lühemat jooksuotsa tehakse ühiselt soojendusvõimlemine, natuke jooksuharjutusi, mõned kiirendused ja siis ÜKE harjutused kogu kerele ja jalgadele. Trenni lõpus on lõdvestusjooks ja venitused.

Fotol Prangli saare ühiskülastus.

Kolmapäevane (pikamaa) ja laupäevane trenn on nädala kõige tugevamad trennid. Peale soojendusjooksu on nagu ÜKE trenniski soojendusvõimlemine, jooksuharjutused ja kiirendused. Sellele järgneb treeningu põhiosa, mis sõltub treeningperioodist. See on siis kas tempo- või lõigutrenn, fartlek, mäkkejooksud või hoopis midagi muud. Trenni lõpus on samuti lõdvestusjooks ja venitused.

Neljapäeval on kõige mitmekülgsem treening, kus soojendusjooksu järel on kavas soojendusvõimlemine, jooksuharjutused ja kiirendused. Peale seda teeme erinevaid tehnikaharjutusi - hüpped, hüplemised, harjutused kõnnilt, rütmivahetusega sprindid jne. Selle järel on kavas ÜKE harjutused kerelihastele. Lõpus on samuti lõdvestusjooks ja venitused.

Kolmapäevane sprinditrenn on kõige spetsiifilisem ja sõltub lähenevatest sprindivõistlustest. Kindlasti teeme rajatreeningutel madalstarte ja lühikesi sprindilõike. Alustame ikka soojendusega ning lõpetame lõdvestusjooksu ja venitustega.

Kaua trennid kestavad? Kas ma pean tulema trenni juba spordiriietes või on kusagil ka riietumis-pesemisvõimalus? Mida ma trenni kaasa võtma peaks?

Trennid kestavad üldjuhul 1,5-2 tundi.

Sisetrennidesse ei pea spordiriietes tulema. Seal on riietumis- ja pesemisvõimalused olemas. Välistrennidesse oleks soovitav juba sportlikus riietuses tulla. Enamasti on küll trennid sellistes kohtades, kus on riietumisvõimalus olemas, aga mitte 100 % kohtades.

Fotol peale Rapla Selveri suurjooksu.

Trenni peab kaasa võtma toimiva varustuse ja eelkõige hea tuju ning soovi treenida. Joogipudelid (muidugi koos sisuga) ja muu selline kulub ka tugevamates trennides kindlasti marjaks ära.

Kas erinevates linnades toimub trenne? Mismoodi erinevates linnades treeningud erinevad?

Hetkel toimuvad treeningud ainult Tallinnas, aga väike punt on ka Pärnus juba tekkinud.

Millal on plaanis trennidega sisetingimustesse liikuda? Mismoodi siis trennide sisu-kestus- jms muutub?

Sisehalli läheme vastavalt sellele, kuidas ilm on ja kuidas rahvas soovib. Enamasti juhtub see kuskil oktoobris-novembris. Pikemad jooksud ja soojendusjooksud on soovitav ka sisetrennide puhul väljas teha. Treeningute sisu ja kestus on kirjas eelnevates vastustes.

Klubiga Pärnu-Jaagupi poolmaratoni teatemaratonil.

Kas klubil on trennidele lisaks oma liikmetele veel midagi teoksil? Laagrid? Ühised võistlusreisid?

Tavaliselt oleme korraldanud suvelaagri, mis kestab 3-5 päeva. Sinna oleme kutsunud alati ka külalisesinejaid, endisi tippjooksjaid (Sellik, Turb), teiste klubide treenereid ja muidu huvitavaid inimesi. Märtsis oleme käinud välislaagris, Portugalis. 2016. aastal saab juba kolmas kord olema. On tore kui ka harrastajad saavad olme- ja elumuredest mõneks ajaks vabaks ja suurepärases kliimas mõned nädalad ainult treenimisele pühenduda.

Fotol kevadine Portugali laager.

Võistlustele sõidame enamasti ühiselt. Suurematele võistlustele sõiduks oleme alati bussi tellinud.

Oleme korraldanud ka erinevaid teoorialoenguid toitumisest, füsioteraapiast, sporditeooriast ning endiste tippjooksjate meenutusi jne.

Igal aastal on ka toimunud niinimetatud "Pekist priiks" üritused, kus jooks vaheldub kõnniga ja lihtsalt pühapäevased ühisjooksmised.

Palju tavaliselt trennis inimesi käib?

See arv, 2 - 30 jooksjat, sõltub treeningute iseloomust ja ees ootavatest võistlustest. Enamasti jääb see arv siiski kuskile 10 inimese kanti.

Täppsportlased Paide-Türi Rahvajooksul.

Kui tihti ma peaks klubi trennides käima?

Oleneb inimesest, aga hea oleks kord kuni kaks nädalas kohal käia. Võib ka rohkem, sest plaani järgi harjutajate trennid on nii seatud, et nad saaksid ka poolest trennist liituda. Näiteks teha jooksuots kuskil maastikul ära ja siis ÜKE ajaks kohale tulla ja ühiselt jätkata. Kõik on vabatahtlik ja treeningute arvus mingit kohustust ei ole.

Kas treeningutele lisaks aitate jooksjatel ka treeningplaane koostada? Mida selline treeningplaani koostamine tähendab?

Koostame ka treeningplaane. Kõik oleneb eesmärkidest ja võimalustest ning loomulikult anname ka omapoolsed soovitused kaasa. Kindlasti ootame tagasisidet treeningute tulemustest, mis võimaldab koormusi optimaalsemalt reguleerida. Treeningplaan on soovituslik ja ei tähenda ,et sellest 100 % peaks kinni pidama, sest töö- ja eluprobleemid võivad teinekord korrektiive teha. Aga treeningute järjekord ja sisu peaks üldjoontes paigas olema.

Millistele inimestele on treeningud mõeldud?

Teisipäevane, neljapäevane ja reedene trenn sobivad kõigile, ka päris algajatele. Seal on jooksu osakaal väiksem. Rohkem on ÜKE-t ja tehnikaharjutusi.

Kolmapäevased ja laupäevane trenn on eelkõige plaani järgi harjutajatele, aga sobib ka algajatele.

Tulla võivad nii algajad kui edasijõudnud ja kohustust klubiga liituda pole. Võib käia ka üksikutes trennides.

Palju treeningud maksavad? Treeningplaani koostamine?

Ühe treeningu maksumus on 3 eurot, olenemata klubilisest kuuluvusest. Sama hind kehtib kõigile. Spordibaaside hinnad tuleb igaühel endal tasuda. Ühe kuu treeningplaan on 36 eurot. Selle hinna sisse kuuluvad ka kõik ühistreeningud ja enam eraldi maksma ei pea. Klubiliikme aastamaks on 40 eurot ja see läheb jooksvateks kulutusteks, nagu EKJL litsentsitasud, tiitlivõistluste registreerimised, ühisüritused jne ning annab õiguse kanda klubi sümboolikaga riietust.