Ülemiste järve jooksu rada on Eestis ainulaadne
Sel laupäeval tähistab 50ndat juubelit üks Eesti pikemate traditsioonidega jooksuüritusi, Ülemiste järve jooks. Tutvustame alljärgnevalt selle jooksuvõistluse rada, et ka varem seal mitte startinud osavõtjatel oleks parem ettekujutus eesootavast üritusest.
Ülemiste järve jooksu rada on väga unikaalne: sellele rajale pääseb tavainimene vaid korra aastas. Tegemist on ju Ülemiste järve kaitsetsooniga, kuhu linnakodanikke arusaadavatel põhjustel 364 päeval aastas ei lasta.
Järv, kust Tallinn saab joogivett juba enam kui 700 aastat, on Eesti suurim looduslik järv ümber mille on võimalik meist igaühel joosta. Tiir ümber Peipsi järve või Võrtsjärve ei oleks enamusele meist ju kontimööda. Ning tõesti, Ülemiste on Viljandi järvest natuke suurem, mistõttu ring ümber selle on ka natuke pikem.
Ülemiste järve stardikeskus paikneb Tallinna Veepuhastusjaama ees ning sealtsamast antakse ka jooksu start. Esimesed kaks kilomeetrit kulgevad järve vahetus läheduses niidetud heinamaal (vt. avafotot). Distantsi alguses on kindlasti parem kulgeda teiste jooksjatega ühes reas, kõvemates jälgedes, kus igapäevaselt liiguvad Tallinna Vee autod. Möödumiseks tuleb võtta samm pehmemale pinnasele ning olla seda tehes tähelepanelik, et mitte komistada mõnevõrra ebatasasel rajal.
Kolmandaks kilomeetriks jõuavad jooksjad Vana-Tartu maantee lähedusse, kuid enne asfaltkattega kergliiklusteele siirdumist ootab ees lühike metsalõik.
Viiendaks kilomeetriks jõutakse Järvekülla, kus ootab ees esimene joogipunkt ning sisuliselt ainsad pealtvaatajad. Jupp maad edasi liigud läbi võrkaias avatud väravate Ülemiste järve kõrval kulgevale autoteele.
Järgmised viis kilomeetrit on väga lauged ja võimaldavad hoida ühtlast tempot. Rada kulgeb kruusakattega teel, Ülemiste järve kaldast vaid mõne meetri kaugusel. Paremat kätt jääb järve ümbritsev männimets, tasapisi hakkab paistma ka võistluse finišis paiknev Tallinna Veepuhastusjaam. Kilomeetrid viiest kümneni on küll väga lauged, kuid samas ka tuultele avatud. Tugevama tuule korral on hea mõte leida endale sobivas tempos ees liikuv selg ning sedasi tuule eest hoiduda. Muidugi, viisakad jooksjad lõikavad tuult vaheldumisi grupis liidrikohta võttes. See, kas sa oled viisakas või väsinud jooksja, selgub peeglisse vaadates.
Kümnendal kilomeetril paikneb jooksu teine joogipunkt, misjärel ootavad võistlejaid ees männimetsaga kaetud liivaluited. Küngastel kulgevad kilomeetrid panevad jooksja tahtejõu proovile, tasase kruusateega harjunud jalg liigub männimetsas mõnevõrra aeglasemalt. Ka möödumisvõimalused on järgmistel kilomeetritel piiratud, kuna rada on kitsas.
Ent mustika- ja seenemetsa jagub Ülemiste järve jooksul vaid 2-2,5 kilomeetriks, viimased 700 meetrit on taas asfaldil. 13ndal kilomeetril metsast väljudes jõutakse taas Tallinna Veepuhastusjaama territooriumile, järgneb mõnus allamägelõik ning väikese kurvi järel hakkabki paistma kaua-oodatud finišiplagu. Viimane sadakond meetrit kulgevad taas murul.
Ülemiste järve jooksu distants on ligikaudu 13,7-13,8 km pikk. Võistluse rada on sõna otseses mõttes vahelduv, tegemist ei ole klassikalise metsa- või maastikujooksuga ega ka tänavajooksuga. Seetõttu pole seal jooksmiseks vaja jalga tõmmata ka maastikujooksutossu, metsas ja luidetel tuleb küll olla natuke tähelepanelikum, kuid väga tehniline see rada siiski ei ole.
50ndale Ülemiste järve jooksule saad Stamina kodulehel registreerida kuni 25. augusti keskööni, loomulikult on võimalik end kirja panna ka võistluspäeval ehk laupäeval stardikeskuses. Start Ülemiste järve jooksule antakse