Ma olen veendunud, et tippsport on nii eesmärgistamise kui ka elluviimise seisukohalt heaks musternäidiseks ettevõtlusmaailmale. Minu vestluskaaslaseks ongi meie oma "karbonmees" Rait Ratasepp. Ma ei hakka ette lugema kõiki tema ultraspordi saavutusi; piisab teadmisest, et Rait on viimase kolme kuu jooksul teinud edukalt läbi nii kolme-, viie- kui ka kümnekordse ultratriatloni. See annab aimu, mis puust mehega tegemist on. Kuulake ise ... 

Mõned tähelepanekud ja väljanopped vestlusest:

• Eesmärgistamise ajaline perspektiiv on aasta, kuhu mahub 2 peaeesmärki, mille nimel kogu töö käib.
• Eesmärk peab olema väljakutsuv; ehk kui ma esimest korda selle peale mõtlen, siis peab tekkima tunne, et see on ikka päris suur pähkel. Eesmärk peab olema nii suur, et sellega harjumiseks tuleb anda endale aega.
• Sean endale alati minimaalse ja maksimaalse eesmärgi; minimaalne eesmärk ultravõistluste puhul on läbimine ja maksimaalne eesmärk on ajaline.
• Siiamaani on eesmärgid kasvanud pigem distantsi pikenemise võrra ehk ettevõtmiste mahu suurendamise teed. Kuid selge on see, et mingil hetkel tuleb piir ette ja eesmärgid saavad olema rohkem kiiruse kasvatamise suunas.
• Ma püüan keerata eksimused õppetundideks, millest saan pigem julgust juurde uusi ja suuremaid eesmärke sihtida.
• Ultraspordis on kõik kinni mõtlemises. Sellest hetkest, kui sa tead, et sa suudad, muutuvad füüsilised piirid vähemoluliseks.
• Kestvusspordi juures rasketest hetkedest üle saamiseks peab oskama olukorra enda jaoks meeldivaks või positiivseks mõelda.
• Enne põhivõistlust teen läbi katsumusi, mis on mulle kohati isegi raskemad kui tulevane võistlus ise; seda kõike selleks, et see kogemus võtta võrdluseks kaasa oma põhivõistlusele.
• Valu saabub algselt üpris intensiivsena, kuid reeglina mõne aja pärast keha harjub ja kohaneb sellega. Ja teisalt tähendabki valu, et tegemist on eneseületusega.
• Ebaedu on minu jaoks katkestamine ehk kui ma ei suuda täita isegi oma minimaalset eesmärki. Ja katkestamise mõju järgnevaid võistlusi silmas pidades on päris laastav, seda just enesekindlusele.
• On vaja teisi tugevaid osalejaid, et suuta ennast maksimaalselt realiseerida.
• Ma usun, et kui keegi on maailmas midagi ultra tasemel suutnud ära teha, siis järelikult on see (ka minu jaoks) võimalik. Ja ühel hetkel on mu enesekindlus piisavalt suur, et saavutada seda, mida võib-olla keegi varem ei ole suutnud teha.
• Kui vaadata, mis on olnud minu arengu taga, siis siin ainuüksi andekusest kindlasti rääkida ei saa. Olen viie viimase aastaga teinud iseendaga tohutult tööd ja saavutanud suure hüppe oma sportlikus vormis. Mitte midagi ei ole minu jaoks tulnud lihtsalt ja andekusega ei ole siin palju pistmist.
• Spordiga tegelemine on minu jaoks kõige nauditavam tegevus elus.
• Treeningkavasid ma ei kasuta. Mul on omad põhimõtted, mille järgi ma trenni teen. Kõige suurem osa treeningutest (ca 60%) on seotud taastumisega ja seda teen eelkõige enesetunde alusel. Ülejäänud treeningud on arendavad, kus ma sean endale üpris ambitsioonikaid eesmärke ning seeläbi parandan oma füüsilist vormi ja nihutan taluvuspiiri.
• Lähtun oma treeningutes põhimõttest: “See, mis aitas mind senisele tasemele, ei aita mind järgmisele tasemele.” Arendavad treeningud peavad olema väikest viisi rekordite tegemise koht, kus ma katsetan uusi distantse ja intensiivsusi.
• Rääkides suurtest eesmärkidest, siis lähiaastatel tahan kindlasti teha Eestis non-stop 10x ultratriatloni: 38km ujuda, sõita ratast 1800km ja 422km jooksu. See on minu jaoks väga suur ettevõtmine.
• Olen veendunud, et ultrasport põhineb taastumisel. See, kui kiiresti sa edasi arened, taandub selgelt taastumise kvaliteedi peale. Minu taastumise kiirus suurtest pingutustest on kogu aeg lühenenud. Siin on oluline nii puhkus, toitumine kui ka mõõdukas taastuv treening.
• Taastumise võti on toitumises. Oma esmase isu kustutan toitaineterikka ja kasuliku menüüga, magusat luban vajadusel pärast seda. Palju söön smuutisi värskete marjadega, puuvilju ja köögivilju, pähkleid, rosinaid ja seemneid. Liha ja kala ei söö ja valmistoitudest pigem hoidun.
• Kui teha midagi korralikult, siis sa pead omama kogu aeg ülevaadet, mis seisus asjad on. See puudutab nii treeninguid kui ka kõike, mis sellega seotud. Pidage päevikut nii trennide, taastumise kui ka toitumise osas!

PS! Kui Raidu tegemiste vastu huvi rohkem, siis kindlasti tasub käia ka tema blogilehel: Ultraspordist, ausalt!.

Käesolev artikkel ilmus originaalis Veiko Valkiaineni juhtimisblogis

Raidu vestlust võid kuulata ka Soundcloudist siit