Vähem kui kahe nädala pärast on Swedbank Tallinna Maraton – hakkab saabuma Marathon100 eesmärgiks Tallinna Maraton projekti viimane vaatus. Mis tunne siis on? Midagi uut ma ju tegelikult tegema ei lähe – seega sellist ülipõnevil ja huvitav, mis loom see poolmaraton on tunnet pole. Küll aga mind ikka väga huvitab, et kuidas need viimase poolaasta treeningud mind seal rajal kandma hakkavad. Võtan korra mõttepausi ja heidan pilgu tagasi paarile kuule - mis praeguseks tehtud on saanud.

Foto: Elis Kaurson

Kuidagi juhtus nii, et juunikuu oli treeningute mõttes kogu projekti arvestades kõige kesisem kuu. Lihtsalt kõike muud oli ümber ringi liiga palju ja ressurssi jõuda jooksma oli ikka minimaalne. Sinna perioodi jäi mul kooliaasta lõpp õpetaja ja mentorina ning ühtlasi panin ka punkti neli aastat kestnud tempokale ja vahvale liikumisõpetaja ametile Tabasalu Gümnaasiumis. Seega prioriteedid olid hoopis mujal, aga eks juuni lõpu poole tasapisi hakkasin jälle hoogu üles võtma.

Jahe Eesti ilm sai vahetatud kuuma Porto ja Pariisi vastu, nii et sai enne Eestisse saabuvat palavust mõned jooksuringid piki Douro ja Seine´i jõgesid teha. Ega mulle pole kunagi istunud varahommikused  jooksmised ja veel väga soojade ilmadega, aga reisil on kuidagi kõik teist moodi ja sealsed hommikud pigem mind hoidsid.

Foto: Martin Ahven

Juuli ja augusti algus tõid endaga kaasa mitmeid sõite Lõuna-Eestisse. Väga tahtsin osaleda ümber Pühajärve jooksul – mõeldud, tehtud. Vahe peal on ikka vaja testida mõnel võistlusel, et kus kohas see vorm täpselt on. Tol hetkel oli ta 4:40 tempos ja ca 50 minutiga sai see jooksutiir sooritatud.

2 km enne lõppu tekkisid mõtted, et kuhu mul kiiret on ja miks ma ei või niisama kulgeda, sest meelde tulid stardi alguses Riho Järveläineni sõnad osavõtjatele, et „nautige ikka neid kauneid järve vaateid ka“. Aga siis kilomeetri pärast keegi raja kõrvalt ütleb, et hea samm – sellega võtad mõned veel lõpuga ära. Ja Marius Unt ka ergutab – siis nagu hakkan jälle mõtlema, et okei tuleb minna – lõppu ikka jõuan joosta. Väline motiveerimine aktiveerib selle sisemise tahte ja jõu, mis on olemas, aga lihtsalt kuskil väsimuse viirastuse peidus.

 Foto: Kristiina Turb

Mingi hetk õnnestus mul ka selle suure palavuse keskel nohuseks jääda, aga see erilist tagasilööki ei toonud – treeningud jätkusid, aga kuulasin sisetunnet ja tegin kas vähem korduseid või mängisin mõned treeningpäevad ümber. Üldse see enese kuulamine ja tunnetus, mis päeval, millist treeningut teha on mul kuidagi õnnestunud (tagantjärgi vaadatuna). Aru saamine, et täna pole hea päev või vastupidi täna on just tunne hea – annab koostöös treeningplaaniga sellise ägeda pusle kokkupanemise tunde. Nädala plaan on ees ja sellest hoian kinni, aga väga palju viin need ka kooskõlla muu ajakavaga. Kui mingi takistus on ees, siis sellest saab ikka üle astuda.

Foto: Elis Kaurson

Augustis sai trenni tehtud ka Kurgjärve Spordibaasis Haanjas. Spordilaagrid on mul eluaeg olnud lemmikud ja kõige armsam paik Eestis ongi Kurgjärve – kes teab, see teab. Mõnus on argirutiinist välja tulla ja lihtsalt paar päeva kellaaja peale süüa, trenni teha, magada ja nii mitu korda päevas – selline muretu! Augusti kuusse jääb ka päris mitu treeningut, mida ma kartsin, aga reaalsuses suutsin ennast hoopis üllatada. Näiteks 8x1km (ca 4:25 tempo) ja 4x2km (ca 4:40 tmpo) – ega sellist treeningut ma pole teinud – midagi uut - mahu ja korduste mõttes. Aga ära kestsin ja veel väga hea tundega.

Staadioni lõigutrennid on olnud ka tore vaheldus. Raske on ikka, aga nauding on sedavõrd suurem. Seal pole kuskile peita, seal selgub see tõde, kas kiirust ja tehnikat on. Kõik on fikseeritud ja võrdlusmomendid on ausad.

Foto: Elis Kaurson

Tulles tagasi selle tunde juurde, mis läheneva poolmaratoniga seoses sees on, siis põhiline lause, mis mul peast läbi käib on see, et kas ma kestan selle distantsi ühtlaselt ära. Kui eesmärk on 1.45ga lõpetada, siis see tähendab ca 5.00 tempo hoidmist. Vahel ma mõtlen, et see on ju okei, aga vahel jällegi tekib ebakindlus. Nüüd on ees ootamas veel Jüri Jaansoni kahe silla jooks ja mõned kvaliteetsed treeningud ja eks siis ole juba näha!

Olen iga kord lisanud oma jutu lõuks ka oma kella ennustuse – järgmine kord tuleb siia võrdluseks tulp siis juba päris poolmaratoni lõppajast.

Edu meile kõigile!

Foto: Elis Kaurson

Marika valmistub Swedbank Tallinna maratonil jooksma poolmaratoni ning teda juhendab klubi WellRun