Sain ükspäev (tegelikult juba ammu aga enne postituse avaldamist tahtsin neid ka paar korda katsetada) Gadoxist kätte oma individuaalsed tallatoed. Kohapeal olles kasutasin võimalust ja uurisin nende kohta lähemalt:

Mis on tallatugede eesmärk?

• vähendavad põrutusi ja pakuvad pehmendust
• peaksid parandama jalalabade liikuvust
• vähendavad põrutusest tingitud kahjulikku mõju liigestele
• vähendavad jalgade väsimust
• lühendavad jalatalla sisse- või väljapöördumise momenti

Miks peaks kandma tallatugesid, kuigi mul pole probleeme?

• need aitavad ennetada ülekoormusvigastusi
• aitavad säästa liigeseid enne probleemide tekkimist
• meist ilmselt mitte keegi ei viitsi teha järjepidevalt pöiaharjutusi ja siinkohal ongi individuaalsed tallatoed heaks alternatiiviks
• meistri kommentaar: olen kasutanud neid ka 30 km distantsi läbimisel ja tõesti vähendavad jalgades väsimustunnet

Kas minna kohe tallatugedega jooksma?

• ideaalis ei tohiks need ebamugavust tekitada ja peaksid sobima kohe jooksmiseks
• siiski võiks enne harjutada ja teha eelnevalt näiteks mõned jalutamised ja joosta lühemaid distantse (nt 4-5 km) ning seejärel vaikselt pikendama distantse
• minu soovitus:  alusta pehmel pinnasel, et jalg saaks harjuda
• minu soovitus vol 2: võta kaasa tossude originaaltallad, jookse mõned kilomeetrid ja vaheta ära; suurenda järk-järgult tallatugedega jooksmise distantsi

Kui kaua tallatoed vastu peavad?

• hinnanguliselt 2-3 hooaega  (kui treenid nendega vähem)
• kui jooksed nendega aastas ca 1000 km, siis ilmselt kuluvad kiiremini läbi
• kui tald on muutunud õhukeseks (sellest pidi ise aru saama), siis on nende eluiga otsa saanud ja tuleks välja vahetada

Mis on nende hind?

• 89 eurot 
• päris krõbe aga nagu öeldud, kui ei viitsi järjepidevalt pöiaharjutusi teha, on need suureks abiks. Samuti ei pea nendega tegema kõiki treeninguid.
• treeneri soovitus: kasutada esialgu tallatugesid ja teha pöiaharjutusi umbes pooleks (huh, on alles sõnastus, loodan, et saite aru mõttest aru :D)

***
Mind on õnnistatud lamenenud pöiavõlviga, mis võib tulevikus põhjustada kiiret jalgade väsimust ja valu koormusel. Sellest tekkinud pinged võivad edasi kanduda kannakõõlusesse, põlve- ja puusaliigesesse ja isegi selga. Kõlab nagu halb unenägu!

Seega on oluline, et ma kas a) teeksin järjepidevalt erinevaid pöiaharjutusi või b) kasutan erinevaid abivahendeid. Minu valik on esialgu mõlemad. Toestusega tossud on olemas, nüüd tavalised tossud tallatugedega ka. Tallatugesid on lihtne kasutada aga ilmselt ei hakka ma neid igapäevaselt kasutama. Lisaks pean end rohkem sundima tegema pöiaharjutusi, rohkem käima paljajalu, et ei saaks tulevikus öelda, et oleks pidanud...

Aga nüüd minu kogemuse juurde!
Tallatoed said tehtud jooksutossude mõõtu ehk vabaaja jalatsitesse need ei mahu ja kohe üldse ei raatsinud jooksujalatsitega lihtsalt niisama vabal ajal jalutada, kuna nende eluiga ja ka kvaliteet siis ju väheneb. Võtsin teadliku riski ja läksin kohe jooksma.

Kõndida oli nendega üsna veider. Suundusin alustuseks pehmele pinnasele ja jooksmisel see veider tunne peaaegu kadus. Oli tunda, et midagi tugevat seal talla all on aga ei mingit hõõrdumist, ville ega muud säärast need ei tekitanud. Pigem oli selline harjumatu aga kui juba enda mõtetesse vajusin, ei märganud erinevust. Ainus, mida täheldasin, et need tallad muutsid tossud raskemaks, kui olin harjunud.

Pehmel pinnasel jooksin ca 2 km, kuna seal oli üsna porine, siis suundusin asfaltile. Kõvem pinnas tähendas muidugi seda, et taldu oli ka rohkem tunda. Esimesel korral oli 4 km'l tunda, et sääred on väsinud, tempo langes, pulss tõusis, jalad lihtsalt lohisesid. :D Aga jooksin 8 km ikka lõpuni, kuna otseselt valus ju ei olnud. Teisel korral jooksin samuti 8 km ja asi oli tunduvalt parem. Lihastesse oli tekkinud juba lihasmälu ja harjumatuse tunnet oli juba vähem. Harjutamine pidigi ju tegema meistriks!

Kristina valmistub septembrikuisel Tallinna maratonil nelja tunni piiri alistama. Teda juhendab Einar Kaigas Jooksupartnerist.

Projekti Eesmärgiks SEB Tallinna maraton toetab Ühendus Sport Kõigile.