Sügisesed suurjooksud ei ole enam kaugel. Kellel on plaanis pikematel jooksudistantsidel mõõtu võtta, nende treeningplaan näeb ette 2-3 nädalat enne starti viimast pikaajalist jooksutrenni.

Pika jooksu eesmärk on parandada aeroobset võimekust, organismi ainevahetuse ökonoomsust ja vastupidavust. Pikk jooks õpetab organismi toime tulema ajaliselt kaua kestva pingutusega, seisma vastu tekkinud väsimusele, treenib lihaste ja liigeste omavahelist koostööd ning harjutab organismi  kasutama peamise energiaallikana keharasvu. Mida säästlikumalt ammutab organism energiat rasvadest, seda kauem jätkub ka ülivajalikke glükogeenivarusid.

Distantsilt võiks pikk jooks olla kaks korda pikem kui tavalisel treeningpäeval, kuid kestvusega mitte rohkem kui 2-2,5 tundi. Kindlasti ei ole vaja maratoniks valmistudes võistlusdistants läbi joosta! Pikka jooksu ei tohiks teha liiga tihedasti, sest kehale tuleb anda piisavalt aega taastumiseks. Maksimaalselt võib pikka jooksu teha kord nädalas.

Pika jooksu korral on tempo sobiv, kui suudad pingutamata jooksu ajal rääkida. Kui mitte, siis tempo on liiga kiire. Pikka jooksu võib läbi viia ühtlases tempos aeroobses tsoonis või treeningu lõpposas tõusvas tempos (kuni (pool)maratoni kiirusega). Vältida võiks väga täpse tempoga või konkreetse aja jooksmist, lähtuma peaks eelkõige enesetundest. Kui joosta enesetunde ja suhtlemist võimaldava tempoga, siis jooksed alati sobiva tempoga. Leidub mitmeid põhjuseid, mis mõjutavad sooritust, seega on kõige lollikindlam usaldada oma enesetunnet. Näiteks palaval päeval jooksmine mõjub kehale koormavama, ka vähene uni, stress, lihasvalu ja teised asjaolud mõjutavad sooritust. Liialt konkreetsele tempole keskendumine võib lõppeda üle- või alatreenimisega.

Vältima peaks ka treenimist inimestega, kes ei jookse sinule võimetekohase tempoga. Kuigi sõpradega või jooksugrupiga on meeldiv joosta, siis tuleb jälgida, et teie füüsiline vorm ei oleks väga erinev, sest see võib lõppeda liiga kiiresti või aeglaselt jooksmisega. Treenima peab oma võimete tasemel ja seda võib teha koos grupiga, mis on sarnase võimekuse tasemega.

Viimane pikk jooks on peaproov enne võistlust ja selle puhul kehtib sama rusikareegel, mis iga pika jooksu puhul – vältima peaks liialt pika distantsi jooksmist. Kuigi võistluseelne ärevus võib olla suur, siis tuleks vältida üle oma võimete harjutamist, mis võib lõppeda valude, vigastuste või ületreenimisega. Kõige olulisem on sooritada jooks lähtudes võimekusest ja hetke vormist.

Pea meeles, et treeningplaan ei ole kivisse raiutud. Kui treeningperioodi käigus oled haigeks jäänud või sa ei ole saanud muudel põhjustel trenni teha (nt. puhkusel olles), siis tuleb vastavalt sellele ka plaani kohendada. Väldi esialgse plaani juurde naasmist ja jätka sealt, kus sa oma võimete kohaselt hetkel oled. Kui oled näiteks nädal aega haige, siis anna kehale aega taastumiseks. Ära rutta esialgsete koormuste juurde naasmisel. Parem on olla stardijoonel terve ja mõnevõrra vähema treeningkilomeetritega, kui olla kurnatud pärast puudujäävate kilomeetrite korvamist.  

Pika jooksu ajal on vaja organismi kahanevaid energiavarusid täiendada. Parim selleks on kasutada kõrge glükeemiline indeksiga (GI) toitained. Kasuta spetsiaalselt selleks loodud spordigeele või isotoonilisi spordijooke. Süüa võib ka banaane, apelsine, mett, kuivatatud puuvilju või kummikomme. Üle 60-minutilise füüsilise pingutuse korral tarbi toitaineid iga 30-45 minuti tagant, tarvitades 30-60g süsivesikuid (120-140 kCal) tunnis. Joo piisavalt vedelikke, jälgides, et organism saaks täiendust ärakulutatud elektrolüütidele. Joomiseks sobib hästi mineraalvesi või elektrolüüte sisaldavate tablettidega rikastatud vesi. Toitumist käsitletakse pikemalt selles artiklis.

Igaühel peaks olema isiklik ettevalmistus, kuidas ennast füüsilise pingutuse ajal toitainetega laadida. Igaüks peaks endale sobiva strateegia valima, lähtudes eelpool nimetatud reeglist, et üle 60 minutilise pingutuse korral tuleks tarbida 30-60g süsivesikuid tunnis. Sobivaid geele ja tarvitamise sagedust tuleks eelnevalt katsetada. Kui on näiteks plaan kasutada võistluse käigus spordigeele, siis kõige parem on seda katsetada just pika jooksu ajal. Selle käigus õpib organism töötlema suhkruid ja vedelikke efektiivsemalt, ilma kõhtu ärritamata. Lisaks võiks eelnevalt tutvuda, mida raja peal võistluskorraldajate poolt pakutakse ning neid tooteid eelnevalt oma treeningutel katsetada.

Viimasele pikale treeningule eelnev kui jooksu päev võiks ideaalis sarnadega võistluspäevaga, see tähendab jälgides sama aja- ja tegevusrežiimi. Süsivesikuterikas toitumine eelneval päeval, varajane hommikusöök, jooksu algus võistlusstardi kellaajal, võistlusel kasutatav jooksuvarustus, sarnane rajakate, võistlustel kasutatava geelide kasutamine, jne. Viimane pikk jooks annabki teadmise, kas kõik on korras, nagu peab. Siis saab võistlusele vastu minna rahuliku südamega ja teha kõike nii, nagu on harjutatud.