Septembri keskpaik on aasta üks kõige ilusamaid aegu. Puude ja põõsaste lehed on hakanud oranžiks tõmbuma ning kaunid sügisvärvid toovad loodusesse mõnusat koloriiti. Ka õhusoojus on jooksmiseks ideaalne, ei ole liiga palav ega liiga külm, mistõttu kilomeetrid mööduvad märksa kergemalt suvise palavusega võrreldes. 20. septembril toimuv Vooremaa poolmaraton pakub just nimelt seda – võimalust veeta paar tundi joostes läbi sügiskauni Eestimaa looduse.

Vooremaa Poolmaratoni osalejad saavad vallutada Jõgevamaa kõrgeima tipu, püüda uut isiklikku rekordit ning loomulikult mekkida ka Jõgeva Kollast.

Sel aastal juba neljandat korda toimuv Vooremaa Poolmaraton sai alguse Kultuuriselts Vanaveski poolt Jõgeva alevikus korraldatud Viie Silla Jooksust. Kohalik jooksurahvas tundis 3,2-kilomeetrise distantsi kõrval aga puudust pikemast proovilepanekust, nii otsustatigi 2017. aastal korraldada samal ajal Vooremaa Poolmaraton.

Põnev ja kiire rada

Korraldajate eesmärk oli teha huvitav rada, mida oleks nauditav joosta, varasemate osalejate tagasiside põhjal on see ka igati õnnestunud. Sügisestes värvides Vooremaal kulgevat trassi on peetud ka kauneimaks Eestis. Samas, kui suuta ilu silmitsemisega piiri pidada, võimaldab huvitav rada joosta suhteliselt kiireid aegu. 2019. aastal võitis Rauno Laumets ajaga 1:12:12.

Start antakse pea kuninglikult, Kuremaa lossitrepi eest. Rada kulgeb mööda Kuremaa järvest, vanast tuuleveskist, läbi terviseradade jõutakse Laiuse kiriku ning Vooremaa kõrgeima tipu - Laiuse vooreni.

Midagi on vaadata igal sammul, tähelepanuväärsed kohad on läbi raja ka tähistatud. Lisaks juba eelnimetatutele möödutakse Eesti külmarekordi mõõtmiskohast ning armastatud luuletaja Betti Alveri majamuuseumist, kui nimetada vaid mõned.

Võiks öelda, et jooks kulgeb lausa ühe mõisniku juurest teiseni – osalejad saabuvad finišisse läbi Jõgeva mõisahoonete kompleksi ja üle Pedja jõe. Medalid riputatakse finišeerijatele kaela Eesti Taimekasvatuse Instituudi peamaja juures, kus asub ka võistluskeskus.

Jõgeva Kollase sünnikoht

Kõik on kuulnud Jõgeva kollasest, kuid pole siin kunagi käinud. Jõgeva alevik on läbi aegade olnud Eesti sordiaretuse keskuseks, kõik nimekamad Eestis aretatud põllukultuuride sordid pärinevad just siit. 

Kogu korraldustiim on pärit siitsamast, n-ö jooksuraja äärest. Ühegi liikme jaoks pole tegemist äriprojektiga, küll aga on kõigil tuline soov oma kodukohas elu sees hoida. Kõik, alates peakorraldajast kuni spordijoogijagajateni välja tegutsevad missioonitundest ja vabatahtlikkuse alusel, sellele vaatamata aga suure õhinaga.

Korraldustiim koosneb väga erinevatest ja mitmekülgsetest persoonidest. Näiteks on rajameister Mati Koppel endine Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor, kes omal ajal võitnud medaleid EMV-l. Esimese 3 VPM peakorraldaja Reine Koppel on samuti sordiaretaja ja töötab täna ETKI-s. Peakohtunik ja tänane peakorraldaja Rainer Võsaste on kehalise kasvatuse õpetaja. Raja turvalisuse eest vastutab samuti kehalise ja riigikaitse õpetaja, aktiivne kaitseliitlane leitnant Viktor Nõmm. Selle aasta tiimis on esindatud ka kohalik võim - liitus vallavanem Tiit Lääne, keda pigem küll spordiajaloolase ja ajakirjanikuna tuntakse.

Värvikaid tegelasi võib kohapeal askeldamas kohata veelgi.

Panus kogukonnast ja kaugemalt

VPM on kogukonnaprojekt, kuhu panustavad mitmed kohalikud põnevate elualade esindajad. Näiteks valmistas esimeste jooksude keraamilised medalid käsitööna kohalik kunstnik. 3. jooksu medalid tagus välja kohalik sepp. Toitlustajaks on sel aastal kohalik Laut Resto.

Samas tuleb tõdeda – et asju päriselt hästi teha, on hea, kui suured väikestele õla alla panevad. Tänu meie suurtele sõpradele annab sellist auhinnaparaadi Eesti võistlustel otsida – kolmele kiiremale mehele ning naisele on Estiko välja pannud rahalised auhinnad, vanusegrupi võitjatele on kellad Goldtime poolt, Nike annab kõigi osalejate vahel loosimiseks kolm paari Pegasus 37 jooksutosse.

Hea tagasiside lööb aleviku kihama

Tillukese aleviku jaoks on 300+ jooksusõpra ja kaasaelajat elevust külvav suursündmus, seda enam, et külalised siiani vooremaalaste kodukandi kohta vaid positiivset tagasisidet on andnud. Külakesele omaselt jõuab kiitus korraldajateni tihti suust suhu, kohe pärast jooksu. Statistikausku inimestele võib aga uhkusega teatada, et kõik 79 eelmisel aastal jooksule tagasisidet andnud inimesed ütlesid, et osalevad tulevikus uuesti. Koondhindeks sai jooks 9,62, kusjuures stardi- ja finišiteenindust hinnati koguni 9,73 vääriliseks.  

Jooks tõelisele nautlejale

Loomulikult on korraldajate soov jõuda iga aastaga üha rohkemate jooksusõpradeni, samas jäädes ikkagi  „gurmeejooksuks“ nii sisult kui vormilt. Hea teenindus ning eeskujulik korraldus jäävad märksõnadeks, mille arvelt järeleandmisi ei tehta. Just oma väiksuse tõttu hinnatakse kõrgelt iga osalejat ning korraldustiimi missiooniks on, et kõik raja läbijad kogeksid ei rohkemat ega vähemat kui oma elu parim jooks.

Vilunud jooksja juba teab – Eesti võistluskalender on isegi praegusel segasel ajal ääreni täis. Igal aastal peab leidma midagi, mis võimaldaks eristuda suurtest jooksudest ja tooks sportijaid ka Vooremaale. Selle aasta veidi kiiksuga uuendus on traditsioonilise supi asemel sportlastele pakutav puder, mis valmistatud kohalikust toorainest kõige otsesemas mõttes – loomulikult Jõgeva Kollasest. Jooksjad isegi mööduvad neist põldudest, millelt pudrukartul üles võetud on!

Registreeri Vooremaa Poolmaratonile: www.vooremaamaraton.ee